Interneti-teenuse pakkuja (ISP): mis see on, teenused ja ühenduse tüübid

Interneti-teenuse pakkuja ehk ISP on ettevõte, mis paigaldab, hooldab ja müüb internetiühendust nii eramajadele kui äriklientidele. ISP-de kliendid võivad olla kodud, kohvikud, hotellid, raamatukogud või kontorid. Tavaliselt võetakse installi eest ühekordne tasu ja ühenduse kasutamise eest igakuine kuutasu; lisaks võivad kehtida andmemahtude piirangud, liiklusprioriteedid või lepingulised teenustasemed (SLA).

Mida ISP teeb

Peamised ISP ülesanded on:

ühenduse loomine kliendi juurde (paigaldus ja seadmete seadistamine — modem, ruuter, vahel ka Wi‑Fi-võrk);
võrguhalduse ja andmeedastuse tagamine (IP-aadressid, marsruutimine, DNS);
turvameetmete pakkumine (põhifirewallid, spam-filtrid, mõnikord lisatasu eest pahavaratõrje);
tehniline tugi ja hooldus ning rikkeotsing;
suhtlus teiste operaatoritega, et anda kliendile juurdepääs kogu maailmale (peering ja transit).

Internet on põhimõtteliselt omavahel ühendatud võrkude võrk, mida hooldab suur hulk erinevaid Interneti-teenuse pakkujaid. ISP-d ühendavad oma võrgud omavahel (peering) või kasutavad suuremaid operaatorvõrke (transit), et andmed jõuaksid lõpuks adressaadini üle maailma.

Ühenduse tüübid

ISP-d pakuvad mitut erilist ühenduse tüüpi, igaühte erineva kiiruse, latentsuse ja töökindlusega:

Sissehelistamine (dial-up) — vana lahendus, mis kasutab tavalist telefoniliini; väga aeglane (kuni ~56 kbps) ja tänapäeval harva kasutatav.
DSL-ühendus — kasutab telefonivõrku, kuid võimaldab püsivat internetiühendust; kiirused sõltuvad kaugusest sideteenuse keskusele (tavaliselt kümnetest Mbps kuni sadu Mbps teatud variatsioonidega).
Valguskaabel/fiiber — optiline kaabel pakub kõige kiiremat ja usaldusväärsemat ühendust; kiirused ulatuvad sageli sadadest Mbps kuni Gbps ja latency on madal.
Kaabeltelevisiooni võrk (DOCSIS tüüpi) — jagatud tehnoloogia, mis võib pakkuda kõrgeid allalaadimiskiirusi (kümned kuni sadad Mbps), kuid ruudulauas jagatud koormuse korral võib tipptundidel kiirus langeda.
Traadita ühendus ja fikseeritud juhtmevaba — kasutab raadiolinke maa‑jaama ja kliendi seadme vahel; sobib kohtadesse, kus kaabelühendus puudub.
Mobiilside (3G/4G/5G) — internetiühendus läbi mobiilivõrgu; 4G pakub sageli kümneid kuni sadaid Mbps, 5G teoreetiliselt kuni Gbps ja madala latentsusega; sõltub signaalist ja koormusest.
Satelliit — katab kaugeid ja raskesti ligipääsetavaid piirkondi; kiirused on arhitektuurist sõltuvad, kuid latentsus on suurem kui maapõhivõrkudel, mis mõjutab reaalaja rakendusi nagu mängud või videokonverentsid.

Milliseid lisateenuseid ISP pakub

Paljud ISP-d müüvad lisaks põhiteenusele juurde:

E-posti kontod ja postiserverid;
Veebimajutus, domeenide registreerimine ja serveriruum;
VoIP-telefoniteenused ja IPTV (televisioon);
pilveteenused, varunduslahendused, äriklientidele hallatud võrguteenused ja turvalahendused.

Olulised mõisted ja tehnilised nüansid

IP-aadressid — võivad olla staatilised (püsivad) või dünaamilised (muutuvad); äriklientidele soovitatakse tihti staatilist IP-d teenuste ja kaugjuurdepääsu lihtsustamiseks.
IPv4 vs IPv6 — tänapäeval kasutavad võrgud mõlemat; IPv6 lahendab IP-aadresside nappuse ja parandab mõningaid võrgufunktsioone.
Latentsus (viivitus) — oluline mängimiseks ja videokohtumisteks; kiirus pole ainus näitaja — madal latentsus on kriitiline reaalajas rakendustele.
Andmekaod ja pakettide kaotused — mõju ühenduse kvaliteedile; suur mõju reaalajas rakendustele.
Nat, tulemüür ja turve — koduruuterid kasutavad NAT-i (võimaldab korraga mitu seadet ühest avalikust IP-st), ISP-d pakuvad tihti lisakaitset ründeavastuse ja spämmifiltritega.
Andmepiirangud ja piiramine — mõned pakkujad rakendavad kuumahte või kiirusepiiranguid (throttling) pärast teatud mahtude ületamist.

Kuidas valida ISP-i

Valikul tasub arvestada järgmisi punkte:

kättesaadavus sinu aadressil ja side tüübid, mida pakutakse;
ligikaudne allalaadimis- ja üleslaadimiskiirus ning latentsus;
lepingu tingimused: igakuised kulud, installitasud, lepinguperiood ja võimalused lepingu lõpetamiseks;
klientide tugi ja töökindlus (ülevaated ja teenusekatkestuste statistika);
lisateenuste vajadus (e-post, hostimine, staatiline IP jms) ja turvaasutused;
privaatsus ja tingimused — kas teenusepakkuja logib liiklust ja kui kaua; kas on andmeliikluse piiranguid.

Hea ISP pakub selgeid ja läbipaistvaid tingimusi, kiiret tehnilist tuge ning sobiva ühenduse sinu vajadustele (kodukasutus, kodukontor või ettevõte). Kui vajad abi valiku või tehniliste terminite tõlgendamisel, võin sind aidata sobivate küsimuste koostamisel teenusepakkujatele.

Küsimused ja vastused

K: Mis on ISP?

V: Interneti-teenuse pakkuja on Interneti-teenuse pakkuja, kes paigaldab ja pakub internetiühendust elamu- või äritegevusega seotud piirkondades.

K: Kes on internetiteenuse pakkujate kliendid?

V: Interneti-teenusepakkujate kliendid on kodud, kohvikud, hotellid, raamatukogud ja kontorid.

K: Milliseid tasusid Interneti-teenuse pakkujad tavaliselt võtavad?

V: Interneti-teenuse pakkujad võtavad tavaliselt tasu ühenduse paigaldamise eest ja kuutasu selle hooldamise eest.

K: Kuidas on erinevad ISP võrgud ühendatud?

V: Erinevad Interneti-teenusepakkujate võrgud on omavahel ühendatud peeringi kaudu, mille puhul Interneti-teenusepakkujad annavad oma klientidele juurdepääsu teistele Interneti-teenusepakkujate võrkudele.

K: Milliseid muid teenuseid pakuvad internetiteenuse pakkujad lisaks internetiühendusele?

V: Interneti-teenuse pakkujad pakuvad muid teenuseid, näiteks e-posti ja veebimajutusteenust.

K: Milliseid eri tüüpi ühendusi pakuvad internetiteenuse pakkujad?

V: Interneti-teenuse pakkujad pakuvad eri tüüpi ühendusi, näiteks sissehelistamist, DSL-i, valguskaabelühendust, kaabeltelevisiooniühendust või traadita ühendust.

K: Milline ühenduse tüüp on kõige aeglasem ja milline on tavaliselt kõige kiirem?

V: Dial-up on kõige aeglasem ühendus, samas kui otsene valguskaabelühendus on tavaliselt kõige kiirem.