Ipse dixit (paljas väide): tähendus, loogikaviga ja näited

Ipse dixit on ladinakeelne väljend, mis sõnasõnaliselt tähendab "ise ta ütles". Igapäevases loogika- ja argumentatsioonikriitikas tähistatakse sellega olukorda, kus väide esitatakse ilma tõendite või põhjendusteta ning eeldatakse, et kuulaja aktsepteerib seda pelgalt sellepärast, et keegi on nii öelnud.

Tähendus ja loogikaviga

Ipse dixit on tuntud ka kui paljas väide (inglise keeles "bare assertion fallacy"). See loogikaviga ilmneb siis, kui väidet ei toetata argumendi, tõendusmaterjali ega põhjendusega — selle ainus "tõend" on see, et keegi väitis nii. Vormiliselt võib seda kokku võtta järgmiselt:

Fakt 1: X väidab, et väide A.
Fakt 2: X väidab, et X ei valeta (või et X on autoriteet).
Kokkuvõte: Seega on A tõene (ilma muu tõendita).

Selle vea tuum on eeldamine, et väide on tõene ainult seepärast, et seda on välja öeldud — küsimuse vaidlustatavus eiratakse. Tegemist on meelevaldse dogmaatika vormiga, kus argumendi ainuõigsus toetub esitajale, mitte faktidele.

Näide (Alice Imedemaalt)

"Kui ma kasutan sõna," ütles Humpty Dumpty üsna põlglikul toonil, "siis tähendab see täpselt seda, mida ma tahan, et see tähendaks — ei rohkem ega vähem."
"Küsimus on selles," ütles Alice, "kas sa suudad panna sõnu tähendama nii palju erinevaid asju."
"Küsimus on selles," ütles Humpty Dumpty, "kes peab olema peremees, see on kõik."

Selles dialoogis väljendub ipse dixit: sõnade tähendus määratakse ühe isiku tahte järgi ilma välise kontrolli või kokkuleppeta.

Näited igapäevaelust ja avalikust diskussioonist

Kolleeg ütleb: "See lähenemine töötab, sest mina olen seda niinimetatud eksperdina öelnud." — ilma katsetulemuste või põhjenduseta.
Poliitik: "Uskuge mind, see on parim lahendus," ilma statistikata, uuringute või analüüsita.
Terviseteemaline väide: "See toidulisand ravib haigusi, sest kuulsus/arst X ütles nii," aga puuduvad uuringud või kliinilised tõendid.

Seos autoriteediargumendiga

Ipse dixit ja autoriteetega põhjendamine on omavahel seotud, kuid ei ole täpselt sama. Ipse dixit tähendab pelgalt tõendamata väidet ehk paljast väidet; autoriteet-argumendi (argumentum ad verecundiam) puhul tuuakse väite toetuseks välja mingi autoriteet või ekspertiis. Kui aga autoriteedile tuginemine toimub ilma täiendava põhjenduseta ja ilma, et autoriteeti kontrollitaks (näiteks tema valdkonna pädevus või allikate ulatus), muutub see samuti ipse dixit'iks — argumendiks, mille ainsaks alusena on „keegi ütles nii”.

Kuidas ipse dixit'i tuvastada ja kuidas reageerida

Paluge konkretseid tõendeid või allikaid: "Kust see info pärineb? Millised uuringud või andmed seda toetavad?"
Paluge selgitust põhjenduse kohta: "Miks sa nii arvad? Millised sammud või loogika sind sinna järelduseni viisid?"
Kontrollige autoriteedi pädevust: kas isik on valdkonna ekspert ja kas tema väide toetub oma valdkonna konsensusele või on vastuolus tõenditega?
Võrrelge alternatiivseid seletusi ja küsige falsifitseeritavusest: kuidas väidet oleks võimalik ümber lükata või kontrollida?
Viidake sõltumatutele allikatele ja metoodikale: tugev argument tugineb reprodutseeritavatele faktidele, mitte ainult väitele.

Miks see oluline on

Ipse dixit alandab arutelu kvaliteeti — diskussioon liigub emotsioonide ja positsioonide tasemele, mitte faktide ja põhjenduste juurde. Kehtiva otsuse- ja teadmispõhise arutelu jaoks on oluline eristada põhjendamatuid väiteid argumentidest, mida toetavad andmed, loogika ja usaldusväärsed allikad.

Ipse dixit'i kasutatakse sageli dogmaatiliste seisukohtade ja ettekirjutuste tuvastamiseks: see kirjeldab olukorda, kus kõneleja eeldab, et kuulaja aktsepteerib väidet kehtivana ilma tõenditeta. Ainus "tõend" onki see, et keegi on midagi öelnud. Kui väide esitatakse usutava autoriteedikohaga, võib sellel olla kuulajale mõningane kaal — aga ilma sõltumatu tõestuseta ei muuda see väidet automaatselt tõeks. Dogmaatilise väite korral on terviklik lähenemine ja nõudmine tõendite järele täpselt see, mis aitab ipse dixit'ist põhjustatud eksitust vältida.

Cicero lõi fraasi Ipse dixit, "Ta ise ütles seda".

Ajalugu

Rooma kirjanik Cicero (106-43 eKr) lõi oma teoses "De natura deorum" ("Jumalate olemusest") termini ipse dixit kui õigusviga. Cicero kirjeldas Pythagorase õpilasi.

Jeremy Bentham muutis termini ipse-dixit sõnaks ipse-dixitism. Ta lõi selle termini, et seda saaks kasutada poliitiliste argumentide puhul.

Ipse dixit on Ameerika õiguses täpsustatud. Näiteks ühes 1997. aasta kohtuasjas tunnistas USA ülemkohus probleemi, mis on seotud "arvamusega, mis on seotud olemasolevate andmetega ainult eksperdi ipse dixit'i kaudu".

Seotud leheküljed

Küsimused ja vastused

K: Mida tähendab ladinakeelne väljend "ipse dixit"?

V: "Ta ise ütles seda".

K: Mis on loogikas palja väite eksitus?

V: See on see, kui eitatakse, et mingi küsimus on vaieldav, ja väide tunnistatakse kehtivaks üksnes selle isiku autoriteedi või positsiooni alusel, kes seda ütles.

K: Kas paljas väide võib olla kehtiv argument?

V: Ei, ei saa.

K: Mis on ipse dixit'i probleem?

V: See on omamoodi meelevaldne dogmatism, mille puhul väidetakse, et tõendamata väide on tõene, sest seda on öelnud "autoriteet" sellel teemal.

K: Kuidas on ipse dixit'i küsimust selgitatud "Alice Imedemaal"?

V: Näitena on toodud Humpty Dumpty, kes väidab: "Kui ma kasutan sõna, tähendab see just seda, mida ma otsustan, et see tähendab - ei rohkem ega vähem".

K: Mis on kõige lihtsam viis, kuidas asja moonutada?

V: Eitades selle olemasolu.

K: Miks peetakse ipse dixit'i eksituseks?

V: Sest see eitab, et küsimus on vaieldav, ja eeldab, et kuulaja aktsepteerib väite kehtivana üksnes selle isiku autoriteedi või positsiooni alusel, kes seda ütles.