Je (Ј, ј) on kirillitsa täht, mida kasutatakse serbia, makedoonia, aseri ja altai keeles.

Serbia, makedoonia ja aserbaidžaani keeles kõlab see täht nagu [j]. Kuna nendes keeltes ei kasutata tähti Я (ya), Є (ye), Ё (yo), Ї (yi) ja Ю (yu), siis kirjutatakse neid tähtedega Ja, Je, Jo, Jи ja Jy.

Seda kasutatakse ka altai keeles, et näidata [ʤ].

Vene, bulgaaria, ukraina ja valgevene keeles kasutatakse Ј asemel Й.

Kirjeldus ja hääldus

Ј (suur) ja ј (väike) esindavad peamiselt palataalset poolikultuvat häälikut, mis transkribeeritakse rahvusvahelises foneetikas [j] (nagu eesti sõnas "jõgi"). Altai keeltes ja mõnedes teistes piirkondlikes kirjutusviisides võib sama täht tähistada ka affrikaati [dʒ] (sarnane ingliskeelsele häälikule sõnas "judge").

Ajalugu ja ortograafiline taust

Serbia ja makedoonia kirillitsa puhul on Ј omaks võetud kui lihtne viis tähistada ladina tähte J-ga vastavat häälikut. Serbia kirjakeeles sai selline lahendus tuntuks 19. sajandil keeleuuenduste käigus, kui sooviti ühtlustada häälduse ja kirjapildi seost. Makedońia kaasaegne ortograafia on samuti võtnud kasutusele Ј häälikute [j] märkimiseks.

Unicode ja kodeerimine

  • Suur täht: U+0408 (CYRILLIC CAPITAL LETTER JE) — Ј
  • Väike täht: U+0458 (CYRILLIC SMALL LETTER JE) — ј

Neid koodpunkte kasutatakse digitekstis, fontides ja programmeerimises, et eristada kujuliselt sarnaseid latiinipäiseid tähti (näiteks ladina J) ning tagada korrektne kodeerimine ja otsing keelepärastes tekstides.

Võrdlus teiste tähtedega

Ј näeb välja väga sarnane ladina tähe Jga, kuid on kirillitsa tähestikus eraldi ja omab teistsugust Unicode-koodi. Mõnedes slaavi keeles levinud kirillitsavariantides (nt vene, bulgaaria, ukraina, valgevene) kasutatakse selle asemel sageli täheparet Й, millel on oma fonoloogiline roll ja ajaloopõhjus.

Kasutusnäited ja ortograafilised erandid

- Serbia ja makedoonia: Ј esindab reeglina heli [j] ning asendab digraafe või muid lahendusi, mis oleksid vajalikud muude lõuna- ja lääne-slaavi variantide puhul.
- Aserbaidžaani (kirillitsavormid): ajaloolistes või kohalikest kirillitsa kasutusvariantidest võib leida Ј-t vastava heli tähistamiseks; tänapäeval on enamik neist keeltest aga läinud üle ladina tähestikule või kasutab muid lahendusi.
- Altai: mõnes ortograafias kasutatakse Ј affrikaadi [dʒ] tähistamiseks.

Praktilised märkused

Kui töötate tekstidega, kus tuleb eristada kirillitsa Ј/ј ja ladina J/j, siis pöörake tähelepanu Unicode'i koodpunktile: kuigi nad näevad visuaalselt sarnased välja, on need tehniliselt erinevad märgid ja otsingus/andmevahetuses võivad käituda eri moodi. Samuti tuleb arvestada, et mõned keeled kasutavad selle häälikurealiseerimiseks teisi kirillitsa tähti (nt Й), seega tuleb õigekirja puhul järgida konkreetse keele standardit.