Kahoolawe
Kahoʻolawe on Hawaii kaheksast peamisest vulkaanilisest saarest väikseim. See asub Mauist läänes ja Lanaʻist lõunas. See on umbes 11 miili pikk ja 9,7 km lai (45 ruutmiili ehk 120 km2). Kõrgeim punkt, Lua Makika, on 450 m kõrgusel merepinnast. Saar on kuiv, sest tänu madalale kõrgusele ei saja loodepaadi tuulest palju vihma (orograafilised sademed).
Kahoʻolawe't kasutasid Ameerika Ühendriikide sõjaväelased Teise maailmasõja ajal tulistamise ja pommitamise sihtmärgina. Ameerika Ühendriikide merevägi kasutas seda umbes 1941. aastast kuni 1994. aasta maini kaitsekoolitusalana. Selle kasutamise lõpetas riigi rahva arvamus selle praktika vastu. Merevägi on sellest ajast alates püüdnud saartelt kõrvaldada lõhkemata lahingumoona (pommid ja lõhkekehad). Laskemoona on ikka veel maetud või lebab maas. Teised esemed on uhtunud kuristikku ja teised lõhkemata lahingumoonad on vee all avamere ääres. 1981. aastal kanti kogu saare ala riiklikusse muinsuskaitseregistrisse (National Register of Historic Places).
Saare kavatsetakse anda tagasi Hawaii rahvale. 1993. aastal võttis USA kongress vastu seaduse, mis "tunnustas saare kultuurilist tähtsust, nõudis mereväelt saare tagastamist riigile ja kohustas mereväge tegema lõhkemata lahingumoona (UXO) puhastamist ja keskkonna taastamist" [1]. Käive toimus ametlikult 11. novembril 2003, kuid puhastamine ei ole veel lõpule viidud. USA mereväele anti 400 miljonit dollarit ja 10 aastat, et viia suur puhastusülesanne lõpule, kuid see töö on kulgenud palju aeglasemalt kui planeeritud.
1993. aastal asutas Hawaii osariigi seadusandja Kahoʻolawe saare kaitseala. See koosneb kogu saarest ja veekogudest kuni 3,2 km kaugusele kaldast. Osariigi seaduste kohaselt võib Kahoʻolawe'i ja selle vete kasutamist lubada ainult Havaii põlisrahvaste kultuurilistel, vaimsetel ja elatusallikatega seotud eesmärkidel, kalapüügiks, keskkonna taastamiseks, ajaloo säilitamiseks ja hariduse andmiseks. Kommertskasutus ei ole lubatud. Seadusandja lõi ka Kahoʻolawe saare kaitseala komisjoni (KIRC), et hallata kaitseala, kuni seda hoitakse "tulevase Hawaii indiaanlaste suveräänse üksuse" [2] jaoks.
Pärast puhastamise lõpetamist on Kahoʻolawe taastamisel vaja võimalusi, kuidas kontrollida erosiooni, taastada taimestik, taastada põhjavee tase ja asendada võõrliikide taimed aeglaselt kohalike taimedega. Plaanid hõlmavad ka meetodeid, kuidas tammida kuristikke ja vähendada vihmavee äravoolu. Mitte-lisamaiste taimede abil stabiliseeritakse ajutiselt mõned alad enne kohalike taimede püsivat istutamist.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Kahoʻolawe?
V: Kahoʻolawe on Hawaii kaheksast peamisest vulkaanilisest saarest väikseim. See asub Mauist läänes ja Lanaʻist lõunas.
K: Kui suur on Kahoʻolawe?
V: Kahoʻolawe on umbes 11 miili pikk ja 9,7 km lai, pindala on 45 ruutmiili ehk 120 km2.
K: Milleks kasutati saart Teise maailmasõja ajal?
V: Teise maailmasõja ajal kasutas Kahoʻolawe't Ameerika Ühendriikide sõjavägi tulistamise ja pommitamise sihtmärgina. Samuti oli see 1941. aastast kuni 1994. aasta maini Ameerika Ühendriikide mereväe kaitsekoolituspiirkond.
K: Millal sai see osa riiklikust muinsuskaitseregistrist?
V: 1981. aastal kanti kogu saar National Register of Historic Places'i.
K: Millal sai see ametlikult taas Hawaii osaks?
V: See muutus ametlikult 11. novembril 2003, kui see anti tagasi Hawaii rahvale pärast seda, kui seda hoiti "tulevase Hawaii põlisrahva suveräänse üksuse" jaoks.
K: Millised on plaanid Kahoʻolawe taastamiseks?
V: Plaanide hulka kuuluvad meetodid kuristike tammimiseks ja vihmavee äravoolu vähendamiseks, mõnede alade ajutiseks stabiliseerimiseks enne kohalike taimede istutamist, erosiooni kontrollimiseks, taimestiku taastamiseks, põhjavee taastamiseks ja võõramaiste taimede aeglaseks asendamiseks kohalike taimedega.
K: Kas Kahoʻolawe's on lubatud kaubanduslik kasutus?
V: Ei, Kaho'olawe saarel ei ole vastavalt riigi seadustele lubatud kaubanduslik kasutamine; lubatud on ainult Havaii põlisrahvaste kultuurilised, vaimsed ja elatusalased eesmärgid, kalapüük, keskkonna taastamine, ajaloo säilitamine ja haridus.
