Karl Duncker — saksa gestaltpsühholoog ja probleemilahenduse uurija
Karl Duncker — Gestaltpsühholoogi pioneer: elu, teadustöö ja probleemilahenduse uurimused; pagendus, emigreerumine ja traagiline lõpp. Lugege põhjalikku biograafiat.
Karl Duncker (Leipzig, 2. veebruar 1903 – 23. veebruar 1940) oli saksa psühholoog, kelle tööd on jätnud püsiva jälje probleemilahenduse ja gestaltpsühholoogia uurimisse.
Biograafia
Duncker õppis ja töötas kuni 1935. aastani Berliinis gestaltpsühholoogia koolkonna juures: ta oli õpilane ja assistent selliste mõtlejate juures nagu Max Wertheimer, Wolfgang Köhler ja Kurt Koffka. 1935. aastal, kui tema töö ja elu sattusid natsirežiimi tõttu ohtu, lahkus ta Saksamaalt ja leidis assistendikoha Cambridge'i ülikoolis koos Frederic Bartlettiga. Hiljem emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus ta töötas taas Wolfgang Köhleri kõrval Swarthmore'i kolledžis.
Teadustöö ja panus
Duncker on tuntud eelkõige probleemilahenduse uurijana gestaltpsühholoogia vaatepunktist. Ta rõhutas, et tõhus probleemilahendus põhineb sageli olukorra ümberstruktureerimisel ja äkilisel arusaamisel (insight), mitte ainult mehhaanilisel varasemate lahenduste kordamisel. Tema tööst on eriti tuntud järgmised teemad ja mõisted:
- Funktsionaalne fikseeritus (functional fixedness) – nähtus, kus inimese võime näha esemeid või vahendeid uues, ootamatult kasulikus rollis on piiratud, sest ta tajub neid ainult nende tavapärase funktsiooni järgi. See on üks peamisi takistusi loovas probleemilahenduses.
- Küünlaülesanne – kuulus mõtte- ja laborikatse, mida Duncker kasutas, et näidata funktsionaalse fikseerimise mõju. Katse kujutas endast ülesannet kinnitada süüdatud küünla seinale ainult nõelte, teibi ja küünla abil nii, et vaha ei tilkuks laudile; lahendus nõuab vahendite mittetraditsioonilist kasutamist (nt teibi kastina hoidmine nõelte abil).
- Insight ja produktiivne mõtlemine – Duncker rõhutas, et probleemilahendus võib vahel nõuda kontseptuaalset ümbermõtestamist, mille tulemusel tekib äkiline ja selge lahendus (insight), erinevalt pelgalt varasemate lahenduste reproduktsioonist.
Mõju ja pärand
Dunckeri uurimused aitasid selgitada, miks inimeste loovus ja probleemilahendus mõnikord jäävad kinni näiliselt lihtsates piirangutes ning kuidas konteksti- ja vahenditaju mõjutavad lahendamisvõimet. Tema ideed funktsionaalsest fikseeritusest ja insight‑lahendamisest on mõjutanud nii kognitiivset psühholoogiat, haridustehnoloogiat kui ka loovuse ja disaini uurimist.
Isiklik elu ja surm
Duncker kannatas mõnda aega depressiooni all ja sai professionaalset abi, kuid 1940. aastal suri ta 37-aastaselt enesetapu. Tema enneaegne surm katkestas viljaka teadlase karjääri, kuid tema töö on jätnud püsiva jälje psühholoogia ajaloosse.
Märkus: Dunckeri uurimused olid osa laiemast gestaltpsühholoogia traditsioonist, mis pööras erilist tähelepanu tajule, kujunditele ja loovale ümberstruktureerimisele probleemide lahendamisel.
Saavutused
Duncker on loonud termini "funktsionaalne fikseeritus" visuaalse taju ja probleemide lahendamise puhul. See kirjeldab raskusi, mis tulenevad probleemi osast, millel on tavaliselt fikseeritud funktsioon. Probleemi puhul tuleb fikseeritud funktsiooni muuta, et jõuda tajumiseni või lahenduseni.
Tema "küünlaprobleemi" puhul oli olukord määratletud objektide abil: küünalde karp, pöidlaküünalde karp ja tikutulede raamat. Ülesanne oli kinnitada küünlad seinale ilma lisaelementideta. Selle probleemi raskus tuleneb küünlakarbi funktsionaalsest fikseeritavusest. Ülesandes on see konteiner, kuid lahenduses tuleb seda kasutada riiulina.
Muud näited seda tüüpi probleemidest on järgmised:
- pendli osana tuleb kasutada elektromagnetit.
- puu haru tuleb kasutada tööriistana
- telliskivi tuleb kasutada paberimassina
- tuleb leida sõnale teine tähendus, mis erineb lause kontekstis olevast tähendusest
Küünla probleem (Karl Duncker, 1945).
Otsige