Kick

Lähivõitluses, võitluskunstides ja spordis on löök jalaga, põlvega või jalaga sooritatav löök. Seda kasutatakse võitluses rünnakuna. Üldiselt on löögid aeglasemad kui löögid, kuigi tugevamad kui löögid kätega.

Löögid on paljude võitluskunstide põhiline osa. Näiteks wushu, karate, kickboxing, tangsudo või taekwondo; samas kui teistes kunstides ei kasutata ühtegi lööki, nagu näiteks judos või poksis. Teised võitluskunstid võivad kasutada jalalööke, kuigi need piirduvad rünnakutega vastase jalgadele ja keha alumistele osadele.

On olemas suur hulk lööke ja paljudel neist on tüüpilised nimed. Sageli on samadel liigutustel eri võitluskunstides erinevad nimed. See on ilmne eriti siis, kui võrrelda lääne kunstide ja idamaiste kunstide vahel.

Kickboxing kick

Näide kikkpoksis

Tavalised peksud

Eesmine löök: puusad suunaga sihtmärgi poole. See on "läbilöögi" vormis, "tõukelöögi" vormis (Push kick, Pushing kick) või "snapping" vormis (Front snap kick).
Külglöök või külglöök: puusad suunatud külgsuunas sihtmärgi suunas - see on "läbiv" vorm.
Poolringlöök: ka 45-kraadine ringlöök. Tehnikate kategooriasse kuuluv löök, mida nimetatakse ringlöökideks. Neid sooritatakse puusa suunaga sihtmärgi poole pendli liikumisest alajäseme ümber puusa (reie sulgemisliikumine tüvel), millega võib kombineerida põlve elavat sirutust. Pildile ringlöökide puhul võetakse tavaliselt arvesse keha külgmised sihtmärgid.
Ringlöök ehk ringlöök: madalal joonel ehk madallöök , keskmisel kõrgusel (tüve tasandil) ehk keskmine löök ja kõrgel joonel (pea tasandil) ehk kõrge löök.
Konksulöök: puusad suunatud sihtmärgi poole või külgsuunas sihtmärgi suunas.
Tagasilöök: puusad seljaga sihtmärgi suunas.
Pühkimine: pühkimislöök ainult poksijalatsil (või jalal). Peamised vormid: lusikaga pühkimine või konksuga pühkimine. On olemas pöörlev pühkimine (tüüp "roundhouse kick") ja pöörlev (tüüp spinning hook kick).

(1) Esi- ja külglöögid, "läbilöögi" vormis, alumisel liikmel on õigus professionaalide vahel eriti teatud tiitlite puhul, kuid mitte kõigil maadel.

(2) On olemas arvukalt hübriidlööke, nagu "külg-front" que "külglöök" koos puusade pigem frontaalne, mis võimaldab kohene ühendus tehnikate rusikas palju kasulikku aktiivse kaitse

Esialgne löök

Poolringikujuline löök

Roundhouse kick

Vähem harjutatud löögid

Kategooria sirgete jalgadega löögid, mida nimetatakse kepikõnni:

Poolkuujuline löök: puusad suunatud sihtmärgi poole.
Laskumislöök (vasaralöök või kirvepöök): kantakse kannaga.

Hook kick

Sweeping tüüpi spinning hook kick)

Crescent kick

Laskumislöök

Pöörlevad ja hüppavad löögid

Spinning hook kick.
Pöörlev külglöök.
Pöörlev tagasilöök.
Hüppav esilöök.
Hüppav ringlöök.
Hüppav külglöök.
Hüppav tagasilöök.

(*) Teatud tehnikad võivad olla samaaegselt spinningu ja hüppe.

Stick kick kaugusel keskel

Vasturünnaku löögi tagasilöögi keerutamine

Hüppav tagasilöök

Küsimused ja vastused

K: Mis on löök lähivõitluses ja spordis?

V: Löök on jalaga, põlve või jalaga sooritatav löök, mida kasutatakse lahingus rünnakuna.

K: Kas jalalöögid on üldiselt kiiremad või aeglasemad kui löögid?

V: Löögid on üldiselt aeglasemad kui löögid, kuid tugevamad kui löögid kätega.

K: Kas jalalöögid on paljudes võitluskunstides põhiline osa?

V: Jah, löögid on paljude võitluskunstide, sealhulgas wushu, karate, kickboxingu, tangsudo ja taekwondo põhiline osa.

K: Kas on olemas võitluskunstid, kus ei kasutata üldse lööke?

V: Jah, mõnedes võitluskunstides, näiteks judos ja poksis, ei kasutata ühtegi lööki.

K: Kas teised võitluskunstid piiravad lööke ainult teatud kehaosadele suunatud rünnakuteks?

V: Jah, mõnedes võitluskunstides piirduvad löögid rünnakutega vastase jalgadele ja alumistele kehaosadele.

K: Kas võitluskunstides on olemas eri liiki lööke, millel on tüüpilised nimed?

V: Jah, on olemas suur hulk lööke, millel on tüüpilised nimetused.

K: Kas erinevatel võitluskunstidel on samale löögile erinevad nimed?

V: Jah, sageli on sama liigutusel eri võitluskunstides erinevad nimed, eriti kui võrrelda lääne kunstide ja idamaiste kunstide vahel.