KOffice on tasuta kontoripakett, mis on loodud K Desktop Environmenti (KDE) jaoks. Kõik KOffice'i komponendid on avaldatud vaba tarkvara/avatud lähtekoodiga litsentside alusel (näiteks GPL/LGPL). Ajal, mil projekt aktiivselt arenes, oli KOffice'i stabiilne versioon 1.6.3, mis ilmus 7. juunil 2007.[1]
KOffice oli algselt ja on peamiselt mõeldud Unix‑põhistele operatsioonisüsteemidele (eriti Linuxile ja muudele KDE‑keskkonda toetavatele süsteemidele), kuid toona oli plaanis ja osaliselt käimas ka portimine Microsoft Windowsi ja Mac OS X‑i platvormidele.[2]
Peamised komponendid
- KWord – tekstiredaktor (sõna‑töötlus).
- KSpread – tabelarvutusprogramm (spreadsheet).
- KPresenter – esitlusprogramm (presentation software).
- Karbon14 (varem Karbon) – vektorjoonistus‑rakendus.
- Krita – pilditöötlus ja digimaalimisvahend (rastergraafika).
- Kivio – vooskeemide ja diagrammide loomise tööriist.
- KPlato – projektijuhtimise komponent (ülesannete, ressursside ja graafikute haldamiseks).
- Kexi – andmebaasirakendus (mõnikord kuulunud komplekti või tihedalt seotud projektina).
Iga komponent on modulaarne ning arendajad ja kogukond on võinud lisada pistikprogramme ja laiendusi, mis suurendasid funktsionaalsust (mallid, impordi/ekspordi filtrid jms).
Failivormingud ja ühilduvus
KOffice'i rakendused kasutavad võimaluse korral OpenDocumenti (ODF) kui oma esmase/emakeelse failivormingu standardit. Lisaks oli KOffice'il impordi/eksporti tugi teistele formaatidele — sh mitmele Microsoft Office'i formaadile — läbi filtreerijate ja teisendajate, kuid täiuslik ühilduvus MS Office'iga võis erineda sõltuvalt dokumendi keerukusest.
Paigaldamine ja kättesaadavus
KOffice avaldati eraldi KDE‑st ning programmid oli võimalik alla laadida KOffice'i ametlikult kodulehelt. Paljud Linuxi distributsioonid pakkusid KOffice'i ka oma pakettide kaudu, mis tegi paigaldamise lihtsaks läbi vastava pakihalduri (nt apt, rpm, zypper jt).
Ajalugu ja arenguolukord
KOffice oli aktiivne projekt 2000ndate esimesel kümnendil. Hiljem, pärast mitmeid arendus‑ ja struktuurimuudatusi, toimus projekti ümberorganiseerimine ning 2010. aasta paiku jätkas paljude KOffice'i komponentide arendust uus projekt nimega Calligra Suite, mis on KOffice'i praktikaline järeltulija. Seega viimase aastate seisuga tasub kaasaegse ja arendatava lahenduse otsimisel eelistada Calligra Suite'i või teisi aktiivselt arendatavaid paketid (näiteks LibreOffice), sõltuvalt vajadusest.
Kasutajale ja arendajale
KOffice rõhutas avatust, modulaarset ülesehitust ja integratsiooni KDE töölauaga. Arendajad said panustada lähtekoodi, parandada vigu ja lisada funktsioone, kasutades avalikke lähtekoodirepositoriume. Kasutajatele pakkus KOffice võimalust töötada tasuta tarkvaraga, mis järgib avatud standardeid nagu ODF.
Kui otsite tänapäevast, aktiivselt hooldatavat ja laiesti kasutatavat tasuta kontoripaketti, tasub uurida Calligra Suite'i (KOffice pärilateral), LibreOffice'i või muid kaasaegseid alternatiive.
