Lokaalne arvutivõrk (LAN) — mis see on ja kuidas töötab kodu- või kontorivõrk

Kohtvõrk (LAN) on lokaalnearvutivõrk, mis ühendab seadmeid kitsamas geograafilises piirkonnas — näiteks kodus, kontoris, koolis või väiksemas ettevõttes. Sellises võrgus saab üheskoos kasutada printereid, jagada teavet, faile ja internetiühendust ning hallata võrguressursse. Paljud kaasaegsed arvutid ja nutiseadmed ühendatakse omavahel, et tagada kiire andmevahetus ja internetiühendus. Enamikus kohtvõrkudes kasutatakse seadmete ühendamiseks traadiga Etherneti.

Peamised komponendid

• Ruuter — suunab liiklust LANi ja interneti vahel, jagab IP-aadresse (DHCP) ja tihti teeb NAT-i (muudab sisevõrgu aadressid interneti-sobivaks).
• Switch — andmepakettide lüliti, mis ühendab seadmeid traadiga ja edastab andmeid ainult sihtseadmele, parandades jõudlust võrreldes ühise bussiga.
• Traadita juurdepääsupunkt (Wi‑Fi access point) — loob traadita ühenduse mobiilsetele seadmetele; mõnikord integreeritud ruuterisse.
• Modem — ühendab võrguga teenusepakkuja (DSL, kaabel, kiud) ja edastab interneti ruuterile.
• Kaablid ja pistikud — Etherneti kaablid (Cat5e, Cat6, Cat6a jms) ning võrgukaardid tagavad füüsilise ühenduse.

Võrgu topoloogiad ja nende tähendus

LANi topoloogia kirjeldab, kuidas seadmed loogiliselt ja füüsiliselt on ühendatud. Levinumad topoloogiad on:

• Buss — üks ühine siinuskanal, kõik seadmed jagavad sama; lihtne ja odav, kuid kitsaskohtade ja vigade korral kogu võrk võib seiskuda.
• Ring — seadmed ühendatud silmusena; andmed liiguvad ühest seadmest järgmisesse. Tõrge ühes kohas võib kogu ringi mõjutada, kui puudub varutee.
• Täht (star) — kõik seadmed ühendatud keskse lülitiga või ruuteriga; lihtne haldus ja probleemide isoleerimine.
• Puu — tähttopoloogia hierarhilisem versioon, kasutatakse suuremate võrkude ja alamvõrkude korral.
• Võrk (mesh) — seadmed võivad olla omavahel mitme teega ühendatud; suurem töökindlus ja paindlikkus, sobib suurematele ja kriitilistele võrkudele.

Oluline on eristada loogilist ja füüsilist topoloogiat: loogiline topoloogia määrab andmeside suuna ja protokollid, füüsiline topoloogia aga tõelised kaablid ja seadmete paigutuse. Näiteks loogiline ring võib füüsiliselt olla ühendatud tähe kujul.

Protokollid, IP ja võrguhaldus

• IP-aadressid — seadmed saavad IPv4 või IPv6 aadressid; koduvõrkudes jagab ruuter tavaliselt aadresse DHCP kaudu.
• DHCP — automatiseerib IP-aadresside ja teiste võrguseadete jagamist seadmetele.
• NAT — võimaldab paljudel sisevõrgu seadmetel jagada ühte avalikku IP‑aadressi internetiühenduse loomiseks.
• DNS — teisendab domeeninimed IP-aadressideks, et veebilehitsejad saaksid serveritesse ühendada.

Kiirus, latentsus ja töökindlus

LANi jõudlus sõltub kaablitest (Cat5e kuni 1 Gbit/s, Cat6/Cat6a kuni 10 Gbit/s tingimustest sõltuvalt), seadmete võimekusest (kapasiteet, duplex-režiim) ja traadita standardist (802.11n/ac/ax ehk Wi‑Fi 4/5/6). Latentsus (viivitus) on kohalikel võrkudel tavaliselt väga madal, mis sobib mängimiseks ja videokonverentsideks. Töökindlust on võimalik parandada varundatud teedega (mesh), hooldusega ja UPS-idega elektrikatkestuste vastu.

Turvalisus ja parimad tavad

• Kasutage traadita võrgus turvalisi krüptimisstandardeid (vähimalt WPA2, eelistatult WPA3).
• Kõva SSID- ja admin-paroolid; vaadake läbi ja värskendage ruuteri vaikilahendusi.
• Hoidke seadmete püsivara ajakohasena — turvaparandused ja jõudluse parandused.
• Seadistage külaliste võrk (guest network) ja eraldage IoT-seadmed peamise võrgu liiklusest.
• Kasutage tulemüüre, portide haldust ja vajadusel VPN‑i kaugühenduste turvamiseks.
• Kaaluda VLAN-e ja võrgu segmentimist suuremas kontoris, et piirata ligipääsu ja parandada jõudlust.

Kodu- või kontorivõrgu paigaldus – praktilised sammud

• Planeeri: määratle seadmete asukohad, interneti-teenuse vajadus ja kas soovid traadiga või traadita lahendust.
• Vali sobiv riistvara: ruuter, switch (kui palju porte), traadita pääsupunktid või mesh‑süsteem ning kaablid (Cat6 soovitatav kodus ja kontoris).
• Paigalda ja ühenda: modem → ruuter → switch → seadmed; traadita AP‑d paiguta selliselt, et katta vajalik pindalalt.
• Konfigureeri: muuda admin‑parool, seadista Wi‑Fi SSID ja parool, lülita sisse WPA2/WPA3, kasuta DHCP või staatilisi IP-sid vastavalt vajadusele.
• Katseta ja optimeeri: mõõda kiirust, kontrolli signaali tugevust, kohanda kanalit ja QoS sätteid prioriteetsete teenuste jaoks.

Probleemide lahendamine (kiired nõuanded)

• Ei saa ühendust? Kontrolli kaableid ja seadmete LED‑tulesid, korda taaskäivitus (ruuter/modem/sülearvuti).
• Kiirus on madal? Testi otse arvuti ja ruuteri vahel Ethernet-kaabliga; vaata, kas Wi‑Fi‑kanalid on häiritud naabrite võrku poolt.
• IP‑probleemid? Veendu, et DHCP on sisse lülitatud või konfiguratsioonis pole aadressikonflikte.
• Püsivad turvaprobleemid? Uuenda ruuteri püsivara ning muuda paroolid ja krüpteerimisstandardid.

Hea LAN on kiire, turvaline ja hallatav. Kodus või kontoris on mõistlik alustada lihtsast, hästi planeeritud ülesehitusest ning vajadusel laiendada võrguhaldust (VLAN, QoS, täiendavad AP‑d) vastavalt kasvu ja nõudluse järgi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kohtvõrk?

K: Mitu arvutit saab ühendada lähivõrku?

K: Millist tehnoloogiat kasutatakse arvutite ühendamiseks kohtvõrgus?

K: Kus leidub tavaliselt kohtvõrke?

K: Millist eesmärki täidab kohtvõrk?

K: Kas on olemas muud liiki tehnoloogiaid, mida saab kasutada arvutite ühendamiseks lähivõrgus?

Otsing