Momo väljakutse: WhatsAppi hoax, sotsiaalmeedia pettus ja linnalegend
"Momo väljakutse" on pettus ja linnalegend ühe müstilise sotsiaalmeedia „väljakutse” kohta, mida tegelikult olemas ei ole. Sagedamini levis teade Facebookis ja see kandus kiiresti edasi WhatsAppi kaudu. Hoax väitis, et ohvrid pannakse WhatsAppi kaudu ühendust võtma „Momo” kontoga; kui nad seda teevad, saadakse väidetavalt vägivaldseid pilte, graafilisi ähvardusi ning neid palutakse teha ohtlikke ja ohtlikke tegusid, sealhulgas enesetappu, salvestada see videole ja saata see „Momole”. Mõned ähvardused väitsid, et ohvri isikuandmed avalikustatakse või et nende pereliikmetele tehakse haiget; levima hakkasid ka jutud needustest. Hoax’i visuaalseks ikooniks oli suurte silmade ja suuga naise pilt, mis paljude jaoks mõjus šokeerivalt.
Päritolu ja pilt
Momo kuju-, resp. pilt ei tulnud mingist eriülesandest ega WhatsAppi funktsioonist — tegemist oli tegelikult Jaapani kunstniku Keisuke Aiso tehtud skulptuuriga, mida näidati galeriis (seda tööd on tihti nimetatud „Mother Bird” või sarnaste nimedega). Skulptuuri foto levis internetis väljaspool konteksti ja temast sai hoaxi visuaalne sümbol. Mõned inimesed arvasid valehäirega, et tegu on maski, erimeigi või päris olendiga.
Levimine, mõju ja väärinfo
2018–2019. aastal võttis hoax endale suurema meedia- ja avaliku tähelepanu. Paljud vanemad, koolid ja politsei väljastasid hoiatusteateid, mis omakorda aitasid valeinfo levikut suurendada. Hoaxi kohta levitasid jutud, et „väljakutse” on põhjustanud mitmeid enesetappe, sealhulgas ühte juhtumit Argentinas, kuid politsei teatas, et need väited ei vasta tegelikkusele ega ole kinnitatud.
Faktikontrolli allikad ja ajakirjandus jõudsid järelduseni, et:
- Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et „Momo väljakutse” on organiseeritud kampaania, mis massiliselt inimesi enesetapule suunab.
- Paljud väited põhinesid kuulujuttudel, väljalõigatud ekraanipiltidel ja teadeteta jagamistel, mitte kinnitatud juhtumitel.
- Hoaxi levis enim emotsionaalse ja sensatsioonilise sisu tõttu — see põhjustas moral panic’i, mis kergitas infot veelgi jagamise ohvriks.
Miks sellised hoaxid toimivad?
- Tundlik visuaal: šokeeriv pilt meelitab klikke ja jagamisi.
- Emotsionaalne sisu: kartus laste ja noorte ohust paneb inimesi hoiatama teisi kiirelt ja ilma kontrollita.
- Sotsiaalne levik: algoritmid ja jagamisharjumused tugevdavad valeinfo levikut.
- Puudulik kontroll: paljud eeldavad, et kui keegi teine jagas, on see tõsi — kontrollimata uuesti jagatakse.
Kuidas ära tunda ja reageerida sarnastele hoaxidele
Kui puutute kokku hirmutava jutuga sarnase „väljakutse” kohta, järgnevad sammud aitavad hoida ohutust ja vältida valeinfo levikut:
- Ärge jagage teadet edasi enne, kui on kontrollitud usaldusväärseid allikaid (politsei, ametlikud meediakanalid, faktikontrolli saidid).
- Kui keegi võtab ühendust tundmatu numbriga või saadab ähvardusi — ärge vastake, blokeerige ja reportige kontot teenusepakkujale (nt WhatsAppile).
- Tehke ekraanipildid ja salvestage sõnumid, kui on vaja neid politseile näidata.
- Rääkige lastega rahulikult: selgitage, mis on võltsinfo, õppige ära, kuidas blokeerida ja raporteerida ning julgustage teavitama täiskasvanuid.
- Kui kellegi käitumine viitab enesevigastamisele või ohtlikule olukorrale, pöörduge viivitamata kohaliku hädaabiteenistuse või kriisitelefoni poole.
Järeldus
Momo väljakutse on peamiselt internetis levitatud hoax ja linnalegend, mis kasutas šokeerivat pilti ja hirmutavat narratiivi, et saada levikut. Kuigi juhtumeid ja hirme võis olla reaalset mõju (nt paanika, telefonikõned koolidele ja politseile), ei ole olemas usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et tegu oleks olnud organiseeritud enesetappe esile kutsuva kampaaniaga. Oluline on säilitada kriitiline mõtlemine: kontrollida allikaid, mitte jagada emotsionaalseid teadeteta edasi ja aidata haavatavaid inimesi pöörduda professionaalse toe poole.
Küsimused ja vastused
K: Mis on "Momo väljakutse"?
V: "Momo Challenge" on pettus ja linnalegend sotsiaalmeedia väljakutse kohta, mida ei ole olemas.
K: Kuidas levitati seda pettust?
V: Hoax levis peamiselt Facebookis.
K: Mis juhtub, kui keegi võtab "Momo" kontoga ühendust sotsiaalmeediavõrgustiku WhatsApp kaudu?
V: Hoax väidab, et kui keegi võtab sotsiaalmeediavõrgustiku WhatsApp kaudu ühendust "Momo" kontoga, saab ta vägivaldseid pilte, graafilisi ähvardusi ja teda palutakse teha ohtlikke asju, sealhulgas enesetappu, salvestada see videole ja saata see "Momole".
K: Millised on täiendavad ähvardused, mida nendele ohvritele tehakse?
V: Ohvreid võidakse ähvardada ka sellega, et nende isikuandmed avalikustatakse, nende pereliikmetele tehakse haiget ja mõnda ähvardatakse isegi needustega.
K: Kas "Momo Challenge" oli vastutav surmajuhtumite eest?
V: Ei, "Momo Challenge" ei olnud vastutav ühegi surmajuhtumi eest, nagu väidetakse pettuses.
K: Milline on pilt, mida seostatakse "Momo Challenge'iga"?
V: "Momo Challenge'iga" seotud pilt kujutab suurte silmade ja suuga naist, mis oli mõnede inimeste jaoks šokeeriv ja mida kasutati pettuse puhul.
K: Kas "Momo Challenge" poolt kasutatud pilt on tegelikult skulptuur?
V: Jah, "Momo Challenge'is" kasutatud pilt on tegelikult Jaapani kunstniku valmistatud skulptuur, kuid mõned inimesed arvasid, et tegemist on maski või meigiga.
