Luria-Delbrücki katse
Luria-Delbrücki eksperiment, 1943, mida nimetatakse ka "Fluktuatsioonitestiks", esitab küsimuse: kas mutatsioonid on loomulikust valikust sõltumatud? Või on need suunatud valiku poolt?
Max Delbrück ja Salvador Luria näitasid, et bakterites toimuvad DNA-mutatsioonid juhuslikult. See tähendab, et need toimuvad igal ajal, mitte ei ole vastus valikule.
Seega kehtib Darwini teooria, mille kohaselt looduslik valik toimib juhuslikele mutatsioonidele, nii bakterite kui ka keerulisemate organismide puhul.
Delbrück ja Luria said 1969. aastal Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna osaliselt selle töö eest.
Luria-Delbrücki eksperimendis katsetatud kaks võimalust. (A) Kui mutatsioonid indutseeritakse meediumiga, siis eeldatakse, et igal plaadil ilmub ligikaudu sama arv mutante. (B) Kui mutatsioonid tekivad spontaanselt rakkude jagunemise käigus enne plaatimist, on igal plaadil väga erinev arv mutante.
Eksperiment
Oma katses kasvatasid Luria ja Delbrück baktereid torudes. Pärast kasvuperioodi panid nad võrdsed kogused neist eraldi kultuuridest faagi (viiruse) sisaldavale agarile. Kui viiruse resistentsus ei oleks tingitud juhuslikest geenimuutustest, siis peaks iga plaat sisaldama umbes sama palju resistentseid kolooniaid. Delbrück ja Luria aga ei leidnud seda. Selle asemel varieerus resistentsete kolooniate arv igal plaadil drastiliselt.
Luria ja Delbrück pakkusid välja, et neid tulemusi võib seletada juhuslike mutatsioonide konstantse määra esinemisega igas bakterite põlvkonnas, mis kasvavad algkultuuritorudes.
