Maamme — Soome rahvushümn: Fredrik Pacius, Runeberg ja laulusõnad
Maamme — tutvu Soome rahvushümni looga: Fredrik Pacius'i 1848. a meloodia, Runebergi sõnad ja Paavo Cajanderi tõlge. Ajalooline taust ja tekst.
Maamme (soome keeles) või Vårt land (rootsi keeles) on Soome rahvushümni pealkiri. Soomes ei ole seadust ametliku hümni kohta, kuid Maamme on kindlalt kehtestatud konventsiooniga. Hümni kirjutas saksa päritolu helilooja Fredrik Pacius 1848. aastal ja seda esitati esmakordselt 13. mail 1848. aastal, laulusõnad kirjutas soome luuletaja Johan Ludvig Runeberg rootsi keeles. Soome keelde tõlkis selle 1889. aastal Paavo Cajander.
Ajalugu
Maamme tekkis 19. sajandi rahvusliku ärkamise ajastul. Helilooja Fredrik Pacius (saksa päritolu, hiljem pikaaegne tegevus Soomes) sulandas Runebergi luuleread meeldejäävaks meloodiaks 1848. aastal. Runebergi luuletus Vårt land kuulub tema teose Fänrik Ståls sägner („Nooremohvitseri Ståli laulud”) hulka ja väljendab armastust kodumaa, looduse ning vabaduse vastu.
Tekst ja tõlked
Algne tekst on rootsi keeles, sest Runeberg kirjutas peamiselt rootsikeelsena. Paavo Cajander tõlkis hümni 1889. aastal soome keelde, ja sellest tõlkest sai aja jooksul enimlevinud soomekeelne versioon. Tavaliselt lauldakse hümnist ainult esimest salmi ja refrääni.
Kasutamine ja tähendus
- Kuigi Soome põhiseadus ei määratle ametlikku rahvushümni, on Maamme kasutamine riigi sümbolina laialt levinud ja püsiv konventsioon.
- Hümni esitamisel osalevad sageli riigipidustused, ametlikud vastuvõtud, koolipidustused ning spordivõistlused. Seda on esitatud nii kooriformatsioonides kui ka instrumentaalne kujul.
- Soome kakskeelsus tähendab, et esinemistel võib kõlada nii rootsikeelne (Runebergi) kui ka soomekeelne (Cajanderi) tekst; sellest tuleneb ka mõningane diskussioon kultuurilise identiteedi ja keelelise väljenduse üle.
- Pole haruldane, et rahvusvahelistel või formaalsetel üritustel pakutakse alternatiivina ka Jean Sibeliuse etteastet „Finlandia”, mis mõnikord kõlab lauluna sümboolse identiteedi väljendamiseks.
Kultuuriline tähtsus
Maamme on Soome rahvusliku identiteedi sümbol: selle sõnad ja meloodia kutsuvad esile kuuluvustunde, austust looduse ja ajaloo vastu ning rahvusvahelisel tasandil toimib see Soome esindajana. Hümni lihtne ja pidulik meloodia teeb sellest sobiva nii rahvakoori kui ka enamate ametlike tseremooniate repertuaari.
Lisateavet laulusõnade ajaloo ja erinevate tõlgete kohta saab otsida laiemast kirjandusest ja muusikauurimustest. Maamme on säilitanud oma koha Soome kultuurimälu olulise osana juba rohkem kui sajandi vältel.
Lyrics
- Soome keeles
Oi maamme, Suomi, synnyinmaa,
soi, sana kultainen!
Ei laaksoa, ei kukkulaa,
ei vettä, rantaa rakkaampaakuin
kotimaa tää pohjoinen,
maa kallis isien.
Sun kukoistukses kuorestaankerrankin
puhkeaa;
viel' lempemme saa nousemaansun
toivos, riemus loistossaan ,
ja kerran laulus, synnyinmaakorkeemman
kaiun saa.
- Rootsi keeles
Vårt land, vårt land, vårt fosterland,
ljud högt, o dyra ord!
Ej lyfts en höjd mot himlens rand,
ej sänks en dal, ej sköljs en strand,
mer älskad än vår bygd i nord,än
våra fäders jord!
Din blomning, sluten än i knopp,
Skall mogna ur sitt tvång;
Se, ur vår kärlek skall gå oppDitt
ljus, din glans, din fröjd, ditt hopp.
Och högre klinga skall en gångVår
fosterländska sång.
Küsimused ja vastused
K: Millised on Soome hümni pealkirjad?
V: Soome hümni pealkirjad on soome keeles "Maamme" ja rootsi keeles "Vهrt land", mis mõlemad tähendavad inglise keeles "Our Land".
K: Kes kirjutas "Maamme" laulusõnad?
V: Maamme laulusõnad kirjutas Johan Ludvig Runeberg 19. sajandi keskel, kui Soome oli tuntud kui Soome Suurhertsogiriik.
K: Kes kirjutas Maamme muusika?
V: "Maamme" muusika komponeeris saksa päritolu muusik Fredrich Pacius umbes samal ajal, kui Johan Ludvig Runeberg kirjutas laulusõnad.
K: Kas seda sama muusikat on kasutatud ka teistes hümnides?
V: Jah, seda sama muusikat kasutatakse Eesti hümnis Mu isamaa, mu ُnn ja rُُm.
K: Millal tõlgiti Maamme soome keelde?
V: Maamme tõlkis soome keelde luuletaja Paavo Cajander 1889. aastal.
Otsige