Johan Ludvig Runeberg (rootsi keeles [ˈjuːhan ˈlʊdvɪɡ ˈrʉːnəbærj]; 5. veebruar 1804 – 6. mai 1877) oli soome luuletaja ja rahvusliku kirjandusliku ärkamise üks keskseid tegelasi. Ta sündis Jakobstadis (Pietarsaari) ja kuulus rootsikeelsele vähemusele Soomes; oma loomingus kasutas ta algusest lõpuni rootsi keelt. Ta õppis Turu ülikoolis (Royal Academy of Turku) ning veetis suure osa elust Porvoos, kus tema ja tema abikaasa Fredrika Runebergi kodu on tänapäeval muuseum.
Runebergi kuulsaim teos on Fänrik Ståls sägner (soome keeles Vänrikki Stoolin tarinat). Ta kirjutas selle aastatel 1848–1860. Raamat koosneb 36 luuletusest. Jutud räägivad Soome sõjast 1808–09. Sõjas sai Venemaa Rootsilt Soome. Runeberg püüab jutustustes öelda, et sügaval sisimas on inimesed mõlemal pool sõda sarnased. Selles raamatus muutuvad väikesed Soome inimesed oma elu kangelasteks. Esimesest luuletusest "Vårt land" (soome keeles "Meie maa, Maamme") sai Soome rahvushümn.
Runebergi luules on tugevaid romantismi ja rahvusliku ärkamise jooni: ta rõhutab loodust, kodumaalist armastust, inimlikkust ja rahva ühismälestust. Tema stiil on sageli ballaadilik, selge ja kergesti meeldejääv, mistõttu tema luuletused levisid laialdaselt rahvalikus kõneluses ja kooliõppekavas. Lisaks Fänrik Ståls sägnerile kirjutas ta mitmeid teisi luulekogu ja hullumeelselt armastatud laule, kirjatükke ja meeleolukaid stseene igapäevaelust.
Runebergi isiklik elu ja töö on jätnud püsiva jälje Soome kultuuri- ja kirjandusajalukku. Tema abikaasa Fredrika oli ise kirjanik ja toetas tugevalt tema tööd; nende porvoo kodu on populaarne kultuurimälestis. Tema mälestust tähistatakse igal aastal 5. veebruaril (Runebergi päev) — see on ka päev, mil traditsiooniliselt küpsetatakse ja süüakse tema auks nime saanud Runebergi torttu (Runebergintorttu).
Runebergi mõju tunti laialdaselt: tema luuletusi on tõlgitud mitmetesse keeltesse, neid loetakse koolides ja neid on kasutatud rahvusliku identiteedi kujundamisel. Tema nime kandev kirjanduspreemia ja muuseumid hoiavad tema pärandit elavana. Johan Ludvig Runebergist räägitakse endiselt kui Soome rahvusluuletajast — tema looming jääb oluliseks sillaks keele, ajaloofaktide ja inimlike väärtuste vahel.