Johan Ludvig Runeberg — Soome rahvusluuletaja, "Maamme" autor (1804–1877)
Johan Ludvig Runeberg (1804–1877) — Soome rahvusluuletaja, rootsikeelne "Maamme" autor ja Fänrik Ståls sägneri looja, kes kujutas soomlaste vaprust, inimlikkust ja rahvuslikku identiteeti.
Johan Ludvig Runeberg (rootsi keeles [ˈjuːhan ˈlʊdvɪɡ ˈrʉːnəbærj]; 5. veebruar 1804 – 6. mai 1877) oli soome luuletaja ja rahvusliku kirjandusliku ärkamise üks keskseid tegelasi. Ta sündis Jakobstadis (Pietarsaari) ja kuulus rootsikeelsele vähemusele Soomes; oma loomingus kasutas ta algusest lõpuni rootsi keelt. Ta õppis Turu ülikoolis (Royal Academy of Turku) ning veetis suure osa elust Porvoos, kus tema ja tema abikaasa Fredrika Runebergi kodu on tänapäeval muuseum.
Runebergi kuulsaim teos on Fänrik Ståls sägner (soome keeles Vänrikki Stoolin tarinat). Ta kirjutas selle aastatel 1848–1860. Raamat koosneb 36 luuletusest. Jutud räägivad Soome sõjast 1808–09. Sõjas sai Venemaa Rootsilt Soome. Runeberg püüab jutustustes öelda, et sügaval sisimas on inimesed mõlemal pool sõda sarnased. Selles raamatus muutuvad väikesed Soome inimesed oma elu kangelasteks. Esimesest luuletusest "Vårt land" (soome keeles "Meie maa, Maamme") sai Soome rahvushümn.
Runebergi luules on tugevaid romantismi ja rahvusliku ärkamise jooni: ta rõhutab loodust, kodumaalist armastust, inimlikkust ja rahva ühismälestust. Tema stiil on sageli ballaadilik, selge ja kergesti meeldejääv, mistõttu tema luuletused levisid laialdaselt rahvalikus kõneluses ja kooliõppekavas. Lisaks Fänrik Ståls sägnerile kirjutas ta mitmeid teisi luulekogu ja hullumeelselt armastatud laule, kirjatükke ja meeleolukaid stseene igapäevaelust.
Runebergi isiklik elu ja töö on jätnud püsiva jälje Soome kultuuri- ja kirjandusajalukku. Tema abikaasa Fredrika oli ise kirjanik ja toetas tugevalt tema tööd; nende porvoo kodu on populaarne kultuurimälestis. Tema mälestust tähistatakse igal aastal 5. veebruaril (Runebergi päev) — see on ka päev, mil traditsiooniliselt küpsetatakse ja süüakse tema auks nime saanud Runebergi torttu (Runebergintorttu).
Runebergi mõju tunti laialdaselt: tema luuletusi on tõlgitud mitmetesse keeltesse, neid loetakse koolides ja neid on kasutatud rahvusliku identiteedi kujundamisel. Tema nime kandev kirjanduspreemia ja muuseumid hoiavad tema pärandit elavana. Johan Ludvig Runebergist räägitakse endiselt kui Soome rahvusluuletajast — tema looming jääb oluliseks sillaks keele, ajaloofaktide ja inimlike väärtuste vahel.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Johan Ludvig Runeberg?
V: Johan Ludvig Runeberg oli soome luuletaja, tuntud kui Soome rahvusluuletaja.
Küsimus: Millises keeles kirjutas Johan Ludvig Runeberg?
V: Johan Ludvig Runeberg kirjutas rootsi keeles.
K: Milline on Runebergi kõige kuulsam teos?
V: Runebergi kuulsaim teos on Fänrik Ståls sägner (soome keeles Vänrikki Stoolin tarinat).
K: Millal Runeberg kirjutas Fänrik Ståls sägneri?
V: Runeberg kirjutas Fänrik Ståls sägneri aastatel 1848-1860.
K: Millest räägib Fänrik Ståls sägner?
V: "Fänrik Ståls sägner" räägib Soome sõjast 1808-09, mil Venemaa võitis Soome Rootsilt. Lugudes püütakse näidata, et sügaval sisimas on inimesed mõlemal pool sõda ühesugused ja Soome väikesed inimesed saavad oma elus kangelasteks.
Küsimus: Millise kuulsa Soome laulu lõi Runeberg?
V: Runeberg lõi Soome rahvushümni, mis kannab nime "Vårt land" (soome keeles "Meie maa, Maamme").
K: Millal elas ja millal suri Johan Ludvig Runeberg?
V: Johan Ludvig Runeberg elas 5. veebruarist 1804 kuni 6. maini 1877.
Otsige