Mazār-e Sharīf — Afganistani 4. suur linn, Balkhi pealinn ja turismikeskus

Mazār-i-Sharīf ehk Mazār-e Sharīf (pärsia/pašto: مزارِ شریف, ˌmæˈzɒːr ˌi ʃæˈriːf) on Afganistani suuruselt neljas linn. Elanikke oli 2006. aasta seisuga umbes 375 000. See on Balkhi provintsi pealinn. Teed ühendavad seda idas Kunduzi, kagus Kabuli, läänes Herati ja põhjas Usbekistaniga. Linn on Afganistani peamine turismimagnet oma kuulsate pühapaikade ning moslemi ja hellenistlike arheoloogiliste vaatamisväärsuste tõttu. Aastal 2006 teatati uute hellenistlike jäänuste avastamisest.

Asukoht ja ligipääs

Mazār-e Sharīf asub Pärsia lahe ja Kesk-Aasia vahelisel sihtpunktil, olles oluline kaubandus- ja transpordisõlm Lõuna- ja Kesk-Aasia ühenduste jaoks. Linna lähedal on Mazār-i-Sharīf International Airport, mis teenindab nii sise- kui ka aeg-ajalt rahvusvahelisi lende. Maanteed ning veoühendused seovad linna ümbritsevate provintside ja naaberriikidega, mis teeb sellest piirkonna majandusliku keskuse.

Ajalugu ja kultuuripärand

Mazār-e Sharīf on ajalooliselt seotud iidse Balkhi linnaga, mida peetakse üheks Mägi-Aasia vanimatest asundustest. Linnal on tähtis koht islami pühapaikade ja pärimuse tõttu: kuulus Sinine mošee ehk Hazrat-e Ali mausoleum (tuntud ka kui “Blue Mosque” või “Noble Shrine”) meelitab palverändureid ja turiste. Kuigi traditsioonilised allikad väidavad, et siia on maetud Ali ibn Abi Talib, on ajaloolised tõendid selle kohta vastuolulised.

Mazār-e Sharīfi ümbruses on olulisi arheoloogilisi objekte, sealhulgas antiikajast pärinevad Balkhi jäänused ning buddhistlikud ja hellenistlikud leiud. Takht-e Rostam (Takht-i Rustam) on üks eriti huvitav lähedal asuv budistlik kompleks, kus leidub koopakloostreid ja stupasid.

Elanikud ja ühiskond

Linna elanikkond on mitmeetniline: olulisimad rahvusrühmad on tadžikid, usbekid, pashtunid ja hazarad. Religioosselt on enamik sunniitmuslimid, kuid piirkonna ajalooline paljusus on jätnud jälgi erinevates kultuuripraktikates, keeleväljakutsetes ja kohalikes kommetes.

Majandus

Mazār-e Sharīf on piirkondlik kaubandus- ja tööstuskeskus. Olulised majandusharud hõlmavad põllumajandust (viljad, teraviljad, mõnes piirkonnas ka puuvill), väiketööstust, tekstiilitootmist ja käsitööd. Linnaturud ja bazaarid on olulised nii kohalikule elule kui ka transiiteenusele kauplejate vahel, kes liiguvad ida-lääne ja lõuna-põhja suunas.

Turism ja vaatamisväärsused

• Hazrat-e Ali mausoleum (Sinine mošee) – linna sümbol ja peamine palverännakute sihtkoht.
• Arheoloogilised alad Balkhi ümbruses – hellenistlikud ja buddhistlikud jäänused, mis pakuvad pilguheitu kesk-Aasia mitmekihilisse minevikku.
• Takht-e Rostam – buddhistlik kompleks koobaste ja stuupadega, ligikaudu lühikese autosõidu kaugusel linnast.
• Linna turud ja käsitööpoodid, kus müüakse kohalikke vaipu, tekstiile ja maitseaineid.

Turvalisus ja reisinõuanded

Mazār-e Sharīfi ja kogu Afganistan on viimastel aastakümnetel kogenud poliitilist ja julgeolekuolukorra muutlikkust. Enne reisi soovitatakse pidevalt kontrollida värskeimat valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonide reisinõuannet, sest olukord võib piirkonniti oluliselt erineda. Turistidele ja väliskülalistele on soovitatav võtta ühendust kohalike võimudega ning lasta ennast juhendada kogenud kohaliku giidi poolt.

Keskkond ja kliima

Mazār-e Sharīfil on astmelise mandrilise kliima tunnused: suved on kuumad ja kuivad, talved jahedad, vahel külmemate ilmadega. Põllumajandus sõltub piirkondlikest veeressurssidest ja niisutussüsteemidest, mis omakorda mõjutavad kohalikku majandust ja eluviisi.

Märkus: Algtekstis mainitud 2006. aasta rahvaarv (umbes 375 000) on ajalooline näitaja; hilisemad hinnangud viitavad linna kasvule, kuid täpseima ja ajakohase rahvaarvu saamiseks tuleks vaadata uusimaid statistikaallikaid.

Ajalugu

Mazar-e-Sharifi ümbrus on ajalooliselt olnud Suur-Khorasani osa ja seda kontrollisid Tahiriidid, millele järgnesid Safariidid, Samaniidid, Ghaznaviidid, Ghuriidid, Ilkhanaadid, Timuriidid ja Buhara khaaniriik.

Nimi Mazar-e-Sharif tähendab "üllas pühamu". See nimi tähistab Sinist mošeed, mis on üldtuntud kui Hazrat Ali (prohvet Mohammedi venna) haud.

Linnast ja piirkonnast sai 1750. aasta paiku Afganistani Durrani impeeriumi osa.

Mazar-e Sharif püsis rahulikuna järgmised sada aastat. 1979. aastal tungis naaberriik Nõukogude Liit Afganistani. Nõukogude sõja ajal 1980. aastatel oli Mazari-Šarif Nõukogude armee strateegiline baas.

Talibani vallutus

1997. aasta maist juulini püüdis Taliban ebaõnnestunult Mazari vallutada. Abdul Malik ja tema šiiitlikud järgijad tapsid umbes 3000 Talibani sõdurit. Taliban naasis 8. augustil 1998 ja juhtis kuus päeva kestnud Hazarade tapmist. Varsti pärast seda okupeeris ja võttis Taliban linna üle.

Ameerika Ühendriikide sõjaline tegevus

Pärast 11. septembrit oli Mazar Sharif esimene Afganistani linn, mis langes Põhja-Ameerika (Ühendatud Rinne) kätte. Talibani lüüasaamine Mazaris muutus kiiresti lüüasaamiseks ülejäänud Põhja- ja Lääne-Afganistanist. 9. novembril 2001 vallutasid Afganistani Põhjaliidu väed linna pärast Mazar e Sharifi lahingut Ameerika Ühendriikide erioperatsioonide jõudude abiga ja USA õhujõudude lennukite pommitamisega. Väidetavalt tapsid põhjaliitlased pärast lahingut kuni 2000 kapitulatsiooni andnud Talibani võitlejat. Aruannete kohaselt olid veresauna toimumiskohal ka USA maaväed.

NATO ja ÜRO kohalolek

Linnas ja selle ümbruses on ka NATO rahuvalvejõud, mis abistavad Afganistani valitsust.

ÜRO töötajate ja meeleavaldajate tapmine 2011. aasta aprillis

1. aprillil 2011 tapsid vihased meeleavaldajad linnas koguni kümme ÜRO abimissioonil Afganistanis (UNAMA) töötavat välistöötajat. Meeleavaldus korraldati vastumeetmena 21. märtsil Floridas (Ameerika Ühendriigid) toimunud koraani põletamise eest.

Mazar-i-Sharifi tänav


Afganistani riikliku politsei koolituskeskus

Demograafia

Mazari Sharifi elanike arv on umbes 375 000. See on paljurahvuseline ja mitmekeelne ühiskond.

Mazari Sharifi peamine keel on dari (pärsia keel), millele järgneb pashto keel. Mõlemad on Afganistani ametlikud keeled.

Väikseid lapsi pildistatakse, samal ajal kui Norra ISAFi väed 2009. aastal tänavatel patrullivad.

Märkimisväärsed ehitised

Kaasaegne Mazar-i Sharifi linn on koondunud Hazrat Ali pühamu ümber. See on üks Afganistani kuulsamaid mälestusmärke, mida on palju restaureeritud. Väljaspool Mazar-i Sharifi asub iidne Balkhi linn.

• Lennujaamad
• Mazari Sharifi lennujaam
• Nawshad Int. Lennujaam
• Metroo ja maa-alused süsteemid
• Nawshad Metro
• Pühapaigad ja mošeed
• Hazrat Ali pühamu
• Ülikoolid
• Balkhi Ülikool
• Aria Ülikool
• Sadati Ülikool
• Mawlana Ülikool
• Taj University
• Hotellid
• Serena Hotel Mazar-i-Sharif
• Aros-e-Shahr
• Mazar Hotel
• Hotell Farhat
• Kefayat hotell
• Barat Hotel
• Shinwari hotell
• Marco Polo hotell
• Pangad
• Da Afganistani pank
• Afganistani Rahvusvaheline Pank (AIB)
• Ghazanfari pank
• Kabuli pank
• Azizi pank
• Pashtany pank

Hazrat Ali pühamu


Saksa armeele kuuluv 155 mm iseliikuv kahur PzH 2000 Mazari Sharifi lennujaamas

Küsimused ja vastused

K: Kui suur on Mazār-i-Sharīfi rahvaarv?

K: Mille poolest on Mazār-i-Sharīf tuntud?

K: Mis on Balkhi provintsi pealinn?

K: Milliste riikidega on Mazār-i-Sharīf teede kaudu ühendatud?

K: Miks on Mazār-i-Sharīf Afganistani peamine turismiobjekt?

K: Millal avastati Mazār-i-Sharīfis uusi hellenistlikke jäänuseid?

K: Mida tähendab sõna "Mazār-i-Sharīf" pärsia/pašto keeles?

Otsing