Memorandumi arvamus: määratlus, omadused ja õiguslik tähendus
Õiguses on memorandumi arvamus tavaliselt avaldamata õiguslik arvamus, millele ei saa viidata pretsedendina. Seda liiki arvamus on üldiselt lühike ja formaalne ning ei sisalda põhjalikku selgitust ega ulatuslikku õiguspõhimõtete analüüsi.
Määratlus: memorandumi arvamus on — üldiste definitsioonide kohaselt — "ühehäälne apellatsiooniarvamus, milles esitatakse lühidalt kohtu otsus; arvamus, milles lühidalt teatatakse kohtu järeldus, tavaliselt ilma täpsustamata, sest otsus järgib väljakujunenud õiguspõhimõtet või ei puuduta ühtegi seaduslikku küsimust." Selle puhul puudub sageli põhjalik välja töötlemine või selgitus, sest otsus kas järgib üldtuntud õiguspõhimõtet või ei tekita uut õigusküsimust.
Peamised omadused
- Väike mahulisus ja lühike põhjendus — memorandumi arvamus tavaliselt ei sisalda pikki õigusanalüüse.
- Ühehäälne iseloom — sageli on need arvamused kohtu kolleegiumi üksmeele väljendus.
- Avaldamise ja tsiteerimise piirangud — paljudes jurisdiktsioonides ei kuulu memorandumi arvamused ametlikult avaldamisele ega ole stare decisis jõuga siduvad pretsedendid; tsiteerimine võib olla piiratud või keelatud vastavalt kohalikule praktikale.
- Täitmishõlbustus — kasutatakse administratiivse koormuse vähendamiseks kohtutes, kui otsus järgib selget eelmängu või puudutab vaid faktilisi küsimusi.
- Edasikaebamise piirangud — teatud juhtudel ei kuulu nimetatud otsused edasikaebamisele või nende taotlemine on piiratud; see sõltub aga kohtusüsteemist ja protseduurireeglitest.
Õiguslik tähendus ja mõju
- Ei ole tavaliselt siduv pretsedent: memorandumi arvamus ei loo üldjuhul siduvat õigust (st ei loo uut stare decisis-i kohustust), kuigi see võib olla teiste kohtute jaoks veenvaks või suunavaks.
- Piiratud tsitaatavus: mõnes riigis või kohtupraktikas ei tohi memorandumi arvamusi tsiteerida seaduse tõlgendamisel, teistes võib neid kasutada vaid piiratud eesmärkidel (näiteks faktiliste sarnaste olukordade illustrateerimiseks).
- Praktiline mõju: kuigi mitte siduvad, võivad memorandumi arvamused mõjutada hilisemaid otsuseid ja kohtupraktika arengut, eriti kui mitu sarnast memorandumi koguneb samast küsimusest.
Miks kohtud neid kasutavad?
- Efektiivsus: lühikesed memorandumi otsused aitavad vabaneda juhtumitest, mis ei tekita uusi õiguslikke küsimusi.
- Resursside säästmine: detailsete kirjalike arvamuste koostamine on aeganõudev; kollegiumid suunavad ressursse raskematele ja õiguslikult keerukamatele juhtumitele.
- Protseduurilised kaalutlused: kui otsus on selge eelneva praktika alusel, ei peeta põhjenduse pikalt kirja panemist vajalikuks.
Praktilised soovitused juristidele
- Kontrolli jurisdiktsiooni reegleid — enne memorandumi tsiteerimist vaata kohalikke protseduurireegleid ja kohtupraktikat; kehtivad piirangud võivad erineda.
- Ära eelda eeldusega pretsedendiväärtust — käsitle memorandumi kui mitte-siduvat, kuid võimaliku veenvusallikana oleva otsust.
- Küsi avaldamist või kommentaari, kui juhtumi juriidiline tähtsus on suur — mõnel juhul on võimalik taotleda arvamuse avaldamist või põhjalikumat põhjendust.
Kriitika ja piirangud
- Transparentsuse puudumine: avaldamata arvamused võivad vähendada kohtuotsuste selgitatavust ja raskendada õiguse arengute jälgimist.
- Õiguse arengu aeglustamine: kui mitmed olulised küsimused lahendatakse memorandumi vormis, ei teki laiemat kohtupraktikast lähtuvat õiguse täpsustamist.
- Õiglane kohtlemine ja järelevalve: puudulik põhjendamine võib takistada osapooli mõistmast kohtu järgseid kaalutlusi ja piirata edasikaebamise või rehearingu võimalusi.
Kokkuvõttes on memorandumi arvamus praktiline ja levinud vahend kohtute töös, mille eesmärk on tõhusus ja selgete juhtumite kiire lahendamine. Selle õiguslik tähendus, avalikustamine ja tsiteerimisreeglid sõltuvad märkimisväärselt konkreetse õigussüsteemi protseduurireeglitest ning seetõttu on oluline arvesse võtta kohalikke norme ja traditsioone.
Küsimused ja vastused
K: Mis on memorandumarvamus õigusteaduses?
V: Memorandumarvamus on avaldamata õiguslik arvamus, mida ei saa tsiteerida pretsedendina.
K: Kuidas on memorandumiarvamus ametlikult määratletud?
V: Memorandumarvamus on ametlikult määratletud kui ühehäälne apellatsioonikomisjoni arvamus, milles on lühidalt esitatud kohtu otsus.
K: Miks puudub memorandumi arvamuses sageli igasugune täpsustus või selgitus?
V: Memorandumi arvamuses ei ole sageli mingeid täpsustusi ega selgitusi, sest otsus kas järgib üldtuntud õiguspõhimõtet või ei ole seotud mingi õigusküsimusega.
K: Kas märgukirjas esitatud arvamust võib edasi kaevata?
V: Ei, märgukirjas esitatud arvamus ei kuulu edasikaebamisele.
K: Milliseid eeskirju järgitakse üldjuhul märgukirja arvamustes?
V: Memorandumi arvamused järgivad üldjuhul tavalisi reegleid, sealhulgas pretsedendi ja stare decisis reeglit.
K: Kas märgukirja arvamusele võib viidata pretsedendina?
V: Ei, märgukirjaga arvamust ei saa tsiteerida pretsedendina.
K: Mis on märgukirja arvamuse eesmärk?
V: Memorandumi arvamuse eesmärk on lühidalt ja ilma täpsustuste või selgitusteta välja tuua kohtu otsus, kui otsus järgib üldtuntud õiguspõhimõtet või ei ole seotud mingi õigusküsimusega.
