Menstruatsioonitsükkel on protsess, mille viljastamata naised läbivad umbes iga 28 päeva järel. Selle aja jooksul loovad naiste munasarjad küpset munarakkonda (munarakk). Seejärel valmistab naise keha ette rasedust, pehmendades emaka seinu. Kui naine selle aja jooksul ei rasestu, väljub munarakk ja emaka limaskest menstruatsiooni ajal naise kehast.
Menstruaaltsükli protsessi kontrollivad neli peamist hormooni: FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon), LH (luteiniseeriv hormoon), östrogeen ja progesteroon. Need hormoonid valmistavad emaka ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks ja kontrollivad selle arengut.
Menstruatsioonitsükkel on kolm etappi: folliikulaarne etapp, ovulatsioon ja luteaalne (või menstruatsioonieelne) etapp. Tsükkel peatub, kui naine rasestub (kui viljastatud munarakk implanteerub emaka limaskesta).
Tsükli kestus ja varieeruvus
Keskmine tsükkel on ~28 päeva, kuid normaalne vahemik on tavaliselt 21–35 päeva. Menstruatsioon kestab enamikul naistel 3–7 päeva. Tsükli pikkus võib muutuda eluetappide, stressi, kehakaalu muutuste, haiguste või ravimite mõjul.
Folliikulaarne etapp (tsükli algusest ovulatsioonini)
Selle etapi alguses tõuseb ajuripatsi poolt toodetav GnRH, mis stimuleerib FSH vabanemist. FSH soodustab munasarjades mitme folliikuli kasvu, üks neist muutub domineerivaks ja küpseb. Küpsnev folliikul eritub östrogeeni, mis paksendab emaka limaskesta ning annab tagasiside ajuripatsile ja munasarjadele.
Ovulatsioon
Kui östrogeeni tase tõuseb piisavalt, vallandub järsk LH-tõus (LH-surge), mis põhjustab munaraku vabanemise küpsest folliiklist — see on ovulatsioon. Ovulatsioon toimub tavaliselt umbes 12–16 päeva enne järgmise menstruatsiooni algust, mistõttu täpne aeg sõltub tsükli pikkusest.
Ovulatsiooni tunnused võivad olla:
- selge, veniv ja libe emakakaela lima;
- kerge valu või tõmbe- tunne alakõhus (mittelschmerz);
- kehatemperatuuri kerge tõus pärast ovulatsiooni (basaalkehatemperatuuri mõõtmisega tuvastatav);
- mõnel naisel suurenenud isu või tundlikkus rindades.
Luteaalne etapp (ovulatsioonist järgmise menstruatsioonini)
Pärast ovulatsiooni muutub tühi folliikul korpus luteumiks, mis toodab peamiselt progesterooni (ning ka mõningal määral östrogeeni). Progesteroon hoiab ja stabiliseerib emaka limaskesta, tehes selle sobivaks implanteerumiseks. Kui viljastumist ei toimu, korpuse luteum degeneratsiooniga väheneb progesterooni tase ning see vallandab menstruatsiooni alguse.
Viljakus ja ovulatsiooniperiood
Viljakusaeg piirdub lühikese perioodiga iga tsükli jooksul — kõige suurem tõenäosus rasestumiseks on umbes 5 päeva enne ovulatsiooni ja ovulatsiooni päeval (seega kokku kuni ~6 päeva). Spermide eluiga tupes võib olla mitu päeva, mistõttu suguelu mitme päeva jooksul enne ovulatsiooni võib viia raseduseni.
Tavalised probleemid ja võimalikud kõrvalekalded
Mõned sagedased menstruatsiooniga seotud probleemid:
- ebaregulaarne tsükkel või anovulatoorne tsükkel (ovulatsioon puudub);
- liigne veritsus (menorrhagia) või väga napp menstruatsioon (oligomenorröa);
- valulik menstruatsioon (düsmenorröa);
- polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), mis võib häirida ovulatsiooni;
- endometrioos ja muud seisundid, mis põhjustavad tugevat valu või viljatust.
Millal pöörduda arsti poole
Soovitav on pöörduda arsti poole, kui esineb:
- järsult tekkiv või väga tugev valu;
- märgatav veritsuse suurenemine või väga ebaregulaarne tsükkel;
- püsiv või süvenev PMS, meeleolumuutused või igapäevaelu häirivad sümptomid;
- püüdlused rasestuda üle aasta ilma tulemuseta (nooremate paaride puhul lühem aeg vastavalt soovitustele).
Kui tekib küsimusi oma tsükli kohta või kahtlus hormonaalse häire suhtes, aitab perearst või günekoloog teha vajalikud uuringud ja anda nõu ravivõimaluste kohta.


