Menstruaaltsükkel
Menstruatsioonitsükkel on protsess, mille viljastamata naised läbivad umbes iga 28 päeva järel. Selle aja jooksul loovad naiste munasarjad küpset munarakkonda (munarakk). Seejärel valmistab naise keha ette rasedust, pehmendades emaka seinu. Kui naine selle aja jooksul ei rasestu, väljub munarakk ja emaka limaskest menstruatsiooni ajal naise kehast.
Menstruaaltsükli protsessi kontrollivad neli peamist hormooni: FSH (folliikuleid stimuleeriv hormoon), LH (luteiniseeriv hormoon), östrogeen ja progesteroon. Need hormoonid valmistavad emaka ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks ja kontrollivad selle arengut.
Menstruatsioonitsükkel on kolm etappi: folliikulaarne etapp, ovulatsioon ja luteaalne (või menstruatsioonieelne) etapp. Tsükkel peatub, kui naine rasestub (kui viljastatud munarakk implanteerub emaka limaskesta).
Pange tähele, kuidas iga graafik on seotud teiste graafikutega
Follikulaarne staadium
See etapp on menstruatsioonitsükli algus ja seda loetakse tsükli esimeseks päevaks. See etapp algab siis, kui progesterooni ja östrogeeni kogus naise veres langeb. See põhjustab endomeetriumi - emaka paksu limaskesta - väljumise naise kehast menstruatsiooni kaudu. See ilmneb verejooksuna tupest. See etapp kestab 4-6 päeva.Selle etapi alguses hakkab hüpofüüsi vabastama rohkem FSH-d. See kestab 3-4 päeva. FSH paneb ühes munasarjas kasvama mitu folliikuleid. Iga folliikul sisaldab ebaküpset munarakku (munarakkude). Need folliikulid loovad östrogeeni.
Tavaliselt saavutab FSH kogus organismis hariliku tipptaseme menstruatsiooni kolmandal või neljandal päeval. Kõik folliikuleid, välja arvatud üks, surevad ära. See, mis alles jääb, eraldab veelgi rohkem östrogeeni. Taas kord pakseneb emaka limaskest. Etapi lõpu lähedal saavutab naise östrogeenitase oma haripunkti. See põhjustab ajuripatsias LH vabanemist, mis samuti saavutab sel ajal oma tipptaseme.
Ovulatsioon
Ovulatsioon toimub umbes iga 14 päeva tagant. See on siis, kui küps munarakk lastakse munajuhasse (või munajuhetorusse), mis on valmis viljastumiseks.Ovulatsioon toimub siis, kui nii östrogeeni sisaldus suureneb kui ka LH sisaldus suureneb folliikulise staadiumi lõpus. LH taseme tõus paneb munaraku küpsema. Munarakkude sisaldav folliikulum paisub ja avaneb. (Järgmises etapis muutuvad folliikulisse jäänud rakud oluliseks struktuuriks, mida nimetatakse kollaskehaks). Munarakkond vabaneb munajuhasse.
Ovulatsiooni ajal on naise kehatemperatuur tavaliselt umbes 0,5 kraadi Celsiuse võrra kõrgem kui tavaliselt.
Munarakud väljuvad folliikulist ja sisenevad munajuhasse.
Luteaalne staadium
Folliikulirakud, mis varem hoidsid munarakku, vabastavad nüüd kehasse progesterooni. See põhjustab endomeetriumi veelgi paksemaks muutumist.
Kui munarakkude viljastamine toimub selle etapi käigus. Naine rasestub, kui mehe sperma viljastab ühe tema munaraku, mis seejärel istutab end emaka limaskesta.
Kui viljastatud
Kui munarakkond viljastub ovulatsiooni ajal, saab sellest tsütot. See hakkab end mitoosi kaudu üha uuesti ja uuesti kopeerima. Samuti liigub see munasarjast emakasse. Östrogeeni ja progesterooni tase organismis jääb kõrgeks. Zügoot kasvab embrüoks ja implanteerub emaka endomeetriumi kudedesse. See moodustab platsenta, mis hakkab küpsema.
Pärast viljastamist peatub menstruatsioonitsükkel, et embrüo saaks jätkata küpsemist järgmise 9 kuu jooksul. Progesterooni ja östrogeeni tase jääb kõrgeks, kuni loode on valmis sündimiseks.
Lõpuks, pärast sünnitust, naise menstruatsioonitsükkel taastub samaks, nagu see oli enne rasestumist.
Kui ei ole viljastatud
Umbes 22. päevani suureneb östrogeeni tase veidi. Pärast 22. päeva lõpetab kollakeha aga progesterooni tootmise ning nii progesterooni kui ka östrogeeni tase organismis hakkab langema. Progesterooni ja östrogeeni kogus organismis on kõige madalamal tasemel umbes menstruaaltsükli 28. päeval.
Siis algab tsükkel uuesti.
Küsimused ja vastused
Küsimus: Mis on menofüüsiline tsükkel?
V: Menstruatsioonitsükkel on protsess, mille täiskasvanud naised läbivad, mille käigus naise munasarjad loovad küpset munarakkude (munarakkude) ja naise keha valmistub raseduseks, tihendades emaka seinu.
K: Kui sageli menstruaaltsükkel kordub?
V: Menstruatsioonitsükkel kordub iga 28 päeva järel, kui naised ei ole rasedad.
K: Mis juhtub, kui naine ei jää menstruaaltsükli jooksul rasedaks?
V: Kui naine ei jää menstruaaltsükli ajal rasedaks, siis munarakk ja emaka limaskest väljuvad naise kehast menstruatsiooni ajal.
K: Millised on neli peamist hormooni, mis kontrollivad menstruaaltsüklit?
V: Neli peamist hormooni, mis kontrollivad menstruaaltsüklit, on folliikuleid stimuleeriv hormoon (FSH), luteiniseeriv hormoon (LH), östrogeen ja progesteroon.
K: Miks kontrollivad need hormoonid menstruaaltsüklit?
V: Need hormoonid valmistavad emaka ette viljastatud munaraku vastuvõtmiseks ja kontrollivad selle arengut.
K: Mitu etappi on menstruaaltsüklis?
V: Menstruaaltsüklis on kolm etappi: munarakkude staadium, ovulatsioon ja luteaalne (ehk menstruatsioonieelne) staadium.
K: Millal menstruatsioonitsükkel lõpeb?
V: Menstruaaltsükkel peatub, kui naine rasestub (kui viljastatud munarakk implantiseerub emaka limaskestasse).
