Aspergillus flavus
Aspergillus flavus on potentsiaalselt ohtlik patogeen. Tegemist on väga laialdaselt levinud seenega. Ta kasvab pinnases saprofüüdina. Ta kasvab ka teraviljateraviljadel, kaunviljadel ja puupähklitel.
Lisaks sellele, et paljud tüved põhjustavad saagikoristuse-eelseid ja saagikoristusjärgseid nakkusi, toodavad nad ka mürgiseid ühendeid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Söömisel on need imetajatele mürgised. Selle liigi toodetud toksiini nimetatakse aflotoksiiniks.
A. flavus on inimeste ja loomade patogeen. Imetajatel võib see haigustekitaja põhjustada maksavähki, kui saastunud toitu süüa. Samuti põhjustab ta aspergilloosi (invasiivset kasvu) inimestel, kelle immuunsüsteem on kahjustatud.
Kui surmav see on?
1960. aastal suri ühes Inglise farmis umbes 100 000 kalkunit. Surma põhjuseks oli peamine toiduallikas, maapähklijahu. See oli nakatunud A. flavus'ega. Kultuur isoleeriti, kasvatati puhaskultuuris ja nakatati terveid kalkuneid. Puhaskultuuri isolaat põhjustab tervete kalkunite surma. Esines neli toksilist kemikaali (aflatoksiinid).
Türgi autopsiad näitasid, et aflatoksiinid olid suunatud maksa ja kas tapsid täielikult koerakud või kutsusid esile kasvaja moodustumise. Töötati välja uued standardid inimtoiduks mõeldud toiduainete tootmiseks, mis tõi kaasa kulude kasvu.
Saagi majandamine
Selleks, et terad ja kaunviljad jääksid A. flavus'e nakkusest vabaks, tuleb teha mõningaid asju enne saagikoristust, selle ajal ja pärast seda. Niiskust tuleks hoida alla 11,5%. Temperatuur ladustamisüksustes tuleks hoida võimalikult madalal: haigustekitaja ei saa kasvada alla 5 °C. Madal temperatuur aeglustab hingamist ja vähendab niiskust.
Fumigatsioon vähendab putukaid ja lestasid, vastasel juhul aitavad need kaasa haigustekitaja levikule. Vanade, ebaküpsete, kahjustatud ja katkiste seemnete eemaldamine ning puhtus hoiab samuti patogeeni levikut tagasi.
Bioloogiline tõrje
Pärmi
A. flavus'e poolt kahjustatud puupähklite ja maisitaimede kaitsmiseks vähendab A. flavus'e kasvu, kui taimi töödeldakse pärmiga Pichia anomala. Pistaatsiapuude töötlemine P. anomala'ga pärsib A. flavus'e kasvu kuni 97% võrreldes töötlemata puudega. [1] Pärm konkureerib edukalt A. flavus'ega ruumi ja toitainete pärast, piirates lõpuks A. flavus'e kasvu.
A.flavus AF36
Hea uudis on see, et on olemas mittekahjustav tüvi, mis konkureerib patogeensete tüvedega.
Aspergillus flavus tüvi AF36 ei ole kantserogeenne ja on toksiinivaba. Seda kasutatakse pestitsiidide toimeainena. AF36 on seente antagonist ja seda kasutatakse kaubandusliku biotõrjevahendina puuvillal ja maisil, et vähendada aflatoksiinidega kokkupuudet. AF36 kasvatatakse steriilsetel seemnetel, mis on kandja ja toitainete allikas. Pärast pealekandmist ja koloniseerimist konkureerivad AF36 kasvavad seemned A. flavus'e aflatoksiini tootvate tüvedega. Aflatoksiinita spooride levikule aitavad kaasa tuul ja putukad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aspergillus flavus?
V: Aspergillus flavus on laialt levinud ja potentsiaalselt ohtlik seen.
K: Kus kasvab Aspergillus flavus?
V: Aspergillus flavus kasvab pinnases saprofüüdina ja kasvab ka teraviljateradel, kaunviljadel ja puupähklitel.
K: Mis on mükotoksiinid?
V: Mükotoksiinid on mürgised ühendid, mida toodavad teatavad Aspergillus flavus'e tüved.
K: Kuidas nimetatakse toksiini, mida toodab Aspergillus flavus?
V: Aspergillus flavus'e toodetud toksiini nimetatakse aflotoksiiniks.
K: Kas Aspergillus flavus on imetajatele kahjulik?
V: Jah, Aspergillus flavus on imetajatele kahjulik, sest tema toksiinid on neile mürgised.
K: Kas Aspergillus flavus võib põhjustada maksavähki?
V: Jah, Aspergillus flavus võib põhjustada maksavähki, kui imetajad söövad saastunud toitu.
K: Kes on Aspergillus flavus'e põhjustatud aspergilloosi ohus?
V: Aspergillus flavus'e põhjustatud aspergilloosi oht on inimestel, kelle immuunsüsteem on kahjustatud.
