Aspergillus flavus: aflatoksiini tootja ja ohtlik patogeen
Aspergillus flavus — aflatoksiini tootja ja ohtlik patogeen: avasta riskid, saastunud teravilja mõju, ennetus ja terviseohud.
Aspergillus flavus on potentsiaalselt ohtlik patogeen. Tegemist on väga laialdaselt levinud seenega. Ta kasvab pinnases saprofüüdina. Ta kasvab ka teraviljateraviljadel, kaunviljadel ja puupähklitel.
Lisaks sellele, et paljud tüved põhjustavad saagikoristuse-eelseid ja saagikoristusjärgseid nakkusi, toodavad nad ka mürgiseid ühendeid, mida nimetatakse mükotoksiinideks. Söömisel on need imetajatele mürgised. Selle liigi toodetud toksiini nimetatakse aflotoksiiniks.
A. flavus on inimeste ja loomade patogeen. Imetajatel võib see haigustekitaja põhjustada maksavähki, kui saastunud toitu süüa. Samuti põhjustab ta aspergilloosi (invasiivset kasvu) inimestel, kelle immuunsüsteem on kahjustatud.
Bioloogia ja tunnused
Aspergillus flavus on saprofüütne ning oportunistlik seene, mis moodustab eoseid (koniidid) ja tihti ka sclerotia’t ehk püsivaid viljakehi. See kasvab hästi sooja ja niiske tingimuse juures; optimaalsed temperatuurid on tavaliselt 25–37 °C, kuid mõned tüved taluvad kõrgemat temperatuuri. Koniidid on väikesed ja kergesti õhuga levides, mis soodustab tolmuse, õhu ja saastunud taimse materjali kaudu levikut.
Levik ja saastunud toidud
A. flavus on levinud üle maailma ning esineb sagedasti pinnases, taimsete jääkide ja saastunud kultuuride peal. Eriti tundlikud on kuivatamata või ebaõigesti kuivatatud kaunviljad, teraviljad ning puupähklid, kust aflatoksiinid võivad sattuda inimeste ja loomade toiduks. Saastumine toimub sageli saagi koristuse ajal, kuivatamisel ja ladustamisel, kui niiskus ja temperatuur võimaldavad seente kasvu.
Aflatoksiinid — mis need on ja miks need on ohtlikud
Aflatoksiinid on tugevalt mürgised mükotoksiinid, mida toodavad mõned A. flavus ja selle lähisugulased. Kõige tuntum on aflatoksiin B1, mis on üks tugevamaid teadaolevaid looduslikke kantserogeene. Pikaajaline kokkupuude väikeste annustega võib põhjustada maksakahjustust ja suurendada maksavähi riski; suured ägedad annused võivad tekitada ägedat mürgistust (aflatoksikoos), mis võib olla surmav.
Tervisehäired ja kliinilised nähud
- Toidust saadud mürgistus: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, maksafunktsiooni häired; krooniline kokkupuude mõjutab maksakudet ja immuunsüsteemi.
- Infektsioonid: A. flavus põhjustab inimesel aspergilloosi vorme — kergeid hingamisteede infektsioone, sinusiiti, naha- ja traumapõhiseid infektsioone ning invasiivset aspergilloosi immunosupresseeritud patsientidel. Invasiivne haigus võib levida kopse, aju ja teisi elundeid.
- Loomad: loomadel võivad aflatoksiinid põhjustada söömisprobleeme, kasvu pidurdumist, maksakahjustust ja suremust; lüpsilehmade puhul tekib moonutatud piima koostis ja vähenenud piimatoodang.
Diagnostika
Toidunäidistest ja toorainest tuvastatakse aflatoksiine keemiliste meetoditega nagu HPLC, LC-MS/MS, ja kiiremates uuringutes kasutatakse ELISA-teste. Seene tuvastamiseks kliinilistes proovidest kasutatakse kultuuri, mikroskoopiat ja molekulaarseid meetodeid (nt PCR). Radioloogilised uuringud ja biopsiad võivad aidata invasiivse aspergilloosi diagnoosimisel.
Ravi ja juhtimine
Invasiivse aspergilloosi ravi nõuab sageli kiiret seenevastast ravi ja erakorralist meditsiinilist sekkumist. Sageli kasutatavad ravimid on vorikonasool ja amfoteritsiin B; mõnikord on vajalik kirurgiline debridement. Aflatoksiini mürgistuse ravis keskendutakse toetavale hooldusele (vedelikud, elektroliidid), maksafunktsiooni jälgimisele ja vajadusel spetsialiseeritud sekkumistele.
Ennetus põllumajanduses ja toiduturvalisus
- Saagi käitlemine: kiire ja korrektne kuivatamine peale koristust, et vältida niiskuse tingimusi, mis soodustavad A. flavus kasvu.
- Ladustamine: hoida kuiv ja hästi ventileeritud tingimused; vältida kahjustatud või pragulisi seemneid ja pähkleid.
- Bioloogiline kontroll: kasutada mittetoksiinilisi A. flavus tüvesid, mis konkureerivad toksigeensete tüvedega, vähendades aflatoksiini tootmist.
- Järelevalve: regulaarne testimine saagi ja töödeldud toodete aflatoksiinide sisalduse osas ning vastavus riiklikele piirnormidele.
Soovitused tarbijale
Säilita pähklid, teravili ja kaunviljad kuivas kohas; viska ära nähtavalt hallitanud või ebameeldiva lõhnaga toidud. Ostes valmistooteid, jälgi tootja ja ametlike toidujärelevalve poolt antud teavet ning hoiatusi.
Kokkuvõte
Aspergillus flavus on laialt levinud saprofüütne seen, mis kujutab ohtu nii toiduohutusele (aflatoksiinid) kui ka tervisele (aspergilloos). Oluline on kombineeritud lähenemine: hea põllumajandustava, korrektne kuivatamine ja ladustamine, regulaarne testimine ning meditsiiniline valmisolek immuunpuudulikkusega patsientide infektsioonide raviks. Teadlikkus ja ennetus on peamised vahendid riski vähendamiseks.
Kui surmav see on?
1960. aastal suri ühes Inglise farmis umbes 100 000 kalkunit. Surma põhjuseks oli peamine toiduallikas, maapähklijahu. See oli nakatunud A. flavus'ega. Kultuur isoleeriti, kasvatati puhaskultuuris ja nakatati terveid kalkuneid. Puhaskultuuri isolaat põhjustab tervete kalkunite surma. Esines neli toksilist kemikaali (aflatoksiinid).
Türgi autopsiad näitasid, et aflatoksiinid olid suunatud maksa ja kas tapsid täielikult koerakud või kutsusid esile kasvaja moodustumise. Töötati välja uued standardid inimtoiduks mõeldud toiduainete tootmiseks, mis tõi kaasa kulude kasvu.
Saagi majandamine
Selleks, et terad ja kaunviljad jääksid A. flavus'e nakkusest vabaks, tuleb teha mõningaid asju enne saagikoristust, selle ajal ja pärast seda. Niiskust tuleks hoida alla 11,5%. Temperatuur ladustamisüksustes tuleks hoida võimalikult madalal: haigustekitaja ei saa kasvada alla 5 °C. Madal temperatuur aeglustab hingamist ja vähendab niiskust.
Fumigatsioon vähendab putukaid ja lestasid, vastasel juhul aitavad need kaasa haigustekitaja levikule. Vanade, ebaküpsete, kahjustatud ja katkiste seemnete eemaldamine ning puhtus hoiab samuti patogeeni levikut tagasi.
Bioloogiline tõrje
Pärmi
A. flavus'e poolt kahjustatud puupähklite ja maisitaimede kaitsmiseks vähendab A. flavus'e kasvu, kui taimi töödeldakse pärmiga Pichia anomala. Pistaatsiapuude töötlemine P. anomala'ga pärsib A. flavus'e kasvu kuni 97% võrreldes töötlemata puudega. [1] Pärm konkureerib edukalt A. flavus'ega ruumi ja toitainete pärast, piirates lõpuks A. flavus'e kasvu.
A.flavus AF36
Hea uudis on see, et on olemas mittekahjustav tüvi, mis konkureerib patogeensete tüvedega.
Aspergillus flavus tüvi AF36 ei ole kantserogeenne ja on toksiinivaba. Seda kasutatakse pestitsiidide toimeainena. AF36 on seente antagonist ja seda kasutatakse kaubandusliku biotõrjevahendina puuvillal ja maisil, et vähendada aflatoksiinidega kokkupuudet. AF36 kasvatatakse steriilsetel seemnetel, mis on kandja ja toitainete allikas. Pärast pealekandmist ja koloniseerimist konkureerivad AF36 kasvavad seemned A. flavus'e aflatoksiini tootvate tüvedega. Aflatoksiinita spooride levikule aitavad kaasa tuul ja putukad.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Aspergillus flavus?
V: Aspergillus flavus on laialt levinud ja potentsiaalselt ohtlik seen.
K: Kus kasvab Aspergillus flavus?
V: Aspergillus flavus kasvab pinnases saprofüüdina ja kasvab ka teraviljateradel, kaunviljadel ja puupähklitel.
K: Mis on mükotoksiinid?
V: Mükotoksiinid on mürgised ühendid, mida toodavad teatavad Aspergillus flavus'e tüved.
K: Kuidas nimetatakse toksiini, mida toodab Aspergillus flavus?
V: Aspergillus flavus'e toodetud toksiini nimetatakse aflotoksiiniks.
K: Kas Aspergillus flavus on imetajatele kahjulik?
V: Jah, Aspergillus flavus on imetajatele kahjulik, sest tema toksiinid on neile mürgised.
K: Kas Aspergillus flavus võib põhjustada maksavähki?
V: Jah, Aspergillus flavus võib põhjustada maksavähki, kui imetajad söövad saastunud toitu.
K: Kes on Aspergillus flavus'e põhjustatud aspergilloosi ohus?
V: Aspergillus flavus'e põhjustatud aspergilloosi oht on inimestel, kelle immuunsüsteem on kahjustatud.
Otsige