Muhammad Azam Shah (1657–1707) — Aurangzebi poeg ja lühiajaline moguli keiser

Muhammad Azam Shah (1657–1707) — Aurangzebi vanem poeg ja lühiajaline moguli keiser; lugu tema valitsusest, pärilussõjast ja Jajau lahingu traagilisest lõpust 1707.

Muhammad Azam Shah (28. juuni 1657 – 8. juuni 1707) oli mogulite impeeriumi prints ja Aurangzebi vanem poeg. Pärast Aurangzebi surma kuulutas ta end troonipärijaks ning valitses lühikest aega – ta oli troonil 14. märtsist 1707 kuni 8. juunini 1707.

Perekond ja päritolu

Azam Shah sündis 28. juunil 1657 Aurangzebi ja tema esimesest naisest, peapreil Dilras Banu Begumist. Tema isa, kuulus keiser, andis talle kõrge staatuse juba varases eas; ema päritolu oli pärsia safavidi aateline. Tema ema isa oli Shah Nawaz Khan Safavi, mistõttu Azam Shahi vereliin ühendas Timuriidide ja Safavi traditsioone, mis oli tollal Moguli õukonnas tähtis päritolu.

Kaarjäär ja troonipüüd

Kuna Azam Shah oli Aurangzebi vanem poeg, kandis ta kõrgeid sõjalisi ja administratiivseid ülesandeid printsina ning osales isa kampaaniates. Kui Aurangzeb suri 1707. aasta alguses, tekkis kiiresti võimuvaakum ja kolm poega asusid võitlema päranduse ning keisrikoha eest. Azam Shah püüdis oma positsiooni kinnistada ning kuulutas end keisriks, kuid tema võim oli ebapüsiv ja tema toetusring oli piiratum kui mõnel teisel võitleval venda-pojal.

Jajau lahing ja surm

Pärilussõda kulmineerus lahinguga Jajau lähedal (Agra ümbruses) 8. juunil 1707. Seal kohtusid Azam Shahi jõud tema poolvenna ja rivaali Bahadur Shah I vägedega. Lahing lõppes Azam Shahi ja tema lähikaitse purustava lüüasaamisega: Azam Shah langes lahingus ja tema poeg hukkus samuti, mille järel Bahadur Shah I kindlustas enda positsiooni ja krooniti impeeriumi valitsejaks.

Pärand

Azam Shahi valitsusaeg jäi erakordselt lühikeseks, kuid tema surm tähistas Aurangzebi järglaste omavaheliste võitluste algust, mis nõrgestas Moguli keskvõimu ja kiirendas impeeriumi pikemaajalist lagunemist. Tema isiklik päritolu – Timuriidide ja Safavi sugupuude segunemine – peegeldas tollase India õukonna poliitilisi liite ja kultuurilisi kontakte.

Viide

1.      Sir Jadunath Sarkar (1925). Anekdoodid Aurangzibist. M.C. Sarkar & Sons. lk 21.


AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3