Nancy Wake — 'Valge hiir', SOE-agent ja Prantsuse vastupanuliikumise võitleja

Nancy Wake — "Valge hiir": SOE-spioon ja Prantsuse vastupanuliikumise vapper naiskangelane — Gestapo tagaotsitust, metsikust vaprusest ja auväärsetest medalitest pajatav biograafia.

Nancy Grace Augusta Wake (30. august 1912 – 7. august 2011), tuntud kui "valge hiir", oli austraallanna, kes töötas Teises maailmasõjas Briti spioonina ja oli oma aja jooksul Gestapo kõige tagaotsitumate nimekirjas. Tema elu ja tegevus on inspireerinud nii romaane kui ka filme; Sebastian Faulksi romaan Charlotte Gray ning samanimeline film Cate Blanchetti peaosas on selle mõju näited. Nancy Wake'ist on jäänud pärand vaprusest, julgusest ja vastupanuliikumise organiseerimisest Saksamaa okupeeritud Prantsusmaal.

Varajane elu ja järeleproovitud otsused

Wake sündis 1912. aastal Uus-Meremaal Wellingtonis ja kolis perega Austraaliasse, kui ta oli umbes kaks aastat vana. Noorena põgenes ta kodust 16-aastaselt, otsides iseseisvust ja seiklusi. 1935. aastal kolis ta Londonisse, õppis ajakirjanikuks ning töötab seejärel mõnda aega Pariisis. 1939. aastal abiellus ta rikka ettevõtja Henry Fiocca'ga; Paar elas Pariisis kuni sõja puhkemiseni.

Vastupanu ja põgenemine

Sõja alguses sai Wake'ist kiirabiautojuht ning ta liitus peagi Pat O'Leary (tegelik nimi Albert Guérisse) juhitud rühmitusega, mis aitas Briti sõdureid ja allüüte Prantsusmaalt välja juhatada. Rühma roll oli organiseerida põgenemisteid läbi Hispaania ja edasise evakueerimise. Varsti sai ka Gestapo tema tegevusest teadlik ning Wake pidi põgenema – ta lahkus Prantsusmaalt ja jõudis üle piiri Hispaaniasse. Tema abikaasa arreteeriti, piinati ja lasti maha.

SOE ja tagasipöördumine Prantsusmaale

Inglismaal liitus ta erioperatsioonide täitevorganiga (SOE), kus ta sai väljaõppe saboteerimiseks, juhtimiseks ja sidetegevuseks. Aprillis 1944 visati Wake langevarjuga tagasi Prantsusmaale, et töötada koos kohaliku vastupanuliikumisega enne ja peale D-Day. Tema ülesannete hulka kuulusid relvade varjamine ja jagamine, liinide lõhkumine, sabotaazitegevuse koordineerimine ning relvajõudude liigutuste takistamine. Tema tegevus aitas takistada sakslaste üksuste kiiret ümberpaigutamist Normandia dessandi vastu.

Sõjateod ja kuulsad juhtumid

Wake osales mitmetes lahingutes ja geriljategevustes Saksa vägedega. Talle omistati julgetekste, näiteks väide, et ta väidetavalt tappis ühe SS-sõduri palja käega – selliseid lugusid on hiljem palju edasi antud ja need on aidanud kujundada tema legendi. Ta organiseeris ja juhtis maquis' liikumisi, tegi ka taktikalis-tehnilisi sabotaaže ning töötas tihedalt liitlaste luure ja kohaliku resistentsiga.

Autasud ja tunnustus

Wake pälvis sõjaajal ja pärast sõda mitmeid kõrgeid autasusid tänu oma panusele. Talle anti Briti George'i medal, Prantsuse Croix de Guerre (kolmel korral), Médaille de la Résistance ning ta nimetati Chevalier de la Légion d'Honneur'iks. Ameeriklased andsid talle Vabaduse medali. Hiljem tunnustas ka tema kodumaa: Austraalia andis talle 2004. aastal Austraalia ordeni teenetemärgi.

Iseloom, hilisem elu ja pärand

Wake oli oma aja kohta ebatavaline ja karismaatiline naine. Sõdurite seas, kellega ta töötas, oli tal kuulus maine suurena alkoholi tarbijana. Major John Farmer on tema joomise kohta öelnud: "...me lihtsalt ei saanud aru, kuhu see kõik läks". Wake oli tihti otsekohene ja kriitiline ametkondade suhtes — kui Austraalia valitsus kunagi pakkus talle medalit, vastas ta teravalt, et "nad võivad oma medalid pista sinna, kuhu ahv oma pähklid pistab". Vanaduses müüs ta osa oma medalitest, et toetada oma sissetulekut; tema põhjenduseks oli muu hulgas ka iroonia: "Pole mõtet neid hoida, ma lähen ilmselt põrgusse ja need sulavad niikuinii ära".

Nancy Wake suri 7. augustil 2011 ega jätnud oma tegudeta vaid sõjalisel ajal — tema elu on säilitanud koha nii ajaloo kui ka populaarse mälu kujutluses. Tema lugu jääb meelde kui näide sellest, kuidas üks inimene suutis okupatsiooni vastu seista ja paljude inimeste elu päästa või võimaldada vabaduse saavutamist.

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Nancy Grace Augusta Wake'i hüüdnimi?

K: Milline romaan põhineb tema elul?

K: Kes mängis selle romaani filmiadaptsioonis?

K: Kus Nancy sündis?

K: Kuidas sai ta Teise maailmasõja ajal seotud Prantsuse vastupanuliikumisega?

K: Milliseid medaleid sai ta vapruse eest Teise maailmasõja ajal?

K: Kuidas ta reageeris, kui talle Austraaliast medalit pakuti?

Otsing