Nadežda Mandelstam — vene kirjanik, kes säilitas Osip Mandelstami luule
Nadežda Mandelstam — vene kirjanik, kes säilitas Osip Mandelstami luule: tema elu, mälestused ja võitlus Stalini repressioonide vastu.
Nadežda Jakovlevna Mandelstam, sünninimega Nadežda Jakovlevna Hazin (31. oktoober 1899 Saratov - 9. detsember 1980 Moskva) oli vene kirjanik ja mälestusteraamatute autor ning kuulus luuletaja Osip Mandelstami abikaasa ja usaldusisik. Tema elu ja töö on tähtsad nii kirjandusajaloo kui ka nende inimeste mälestuse säilitamise seisukohast, keda 1930. ja 1940. aastate repressioonid tabasid.
Ta kasvas üles Kiievis, kus õppis kunsti ja kultuuriga seotud aineid. 1921. aastal abiellus ta Osip Mandelstamiga. Paar elas erinevates linnades ja piirkondades – nii Ukrainas, Peterburis, Moskvas kui ka Gruusias – ja kuulus tolle aja venekeelse intellektuaalse ja kirjandusliku seltskonna hulka.
Osip Mandelstam sattus suurte probleemide ette pärast seda, kui kirjutas luuletuse, mida tuntakse kui Stalini epigramm. See kriitiline tekst valitsuse aadressil tõi kaasa repressioonid: 1934. aastal arreteeriti ta ja määrati elama Permi oblasti Tšerdõni, hiljem Voroneži – see oli osa nõukogude sisemisest eksiilist, kus inimesi saadeti elama kaugetesse väikelinnadesse ja maaküladesse. Nadežda läks Osipiga kaasa ja püüdis tema kõrval ellu jääda rasketes tingimustes.
Osip Mandelstam vabastati ajutiselt, kuid 1938. aastal vahistati ta uuesti. Enne kui ametivõimud jõudsid otsustada lõplikku saatust, suri ta Siberisse suunduvas laagris Vladivostoki lähedal. Tema enneaegne surm jättis Nadežda üksinda, ent sai ka soovi kogu ülejäänud elu pühendada abikaasa loomingulise pärandi päästmisele.
Pärast arreteeringuid ja pidevat jälitamist ei viibinud Nadežda Mandelstam enam kunagi kaua ühes ja samas kohas ning vahetas sageli töökohti ning elukohti, et varitsusest ja NKVD eest pääseda. Kui ta elas Kalininis, pääses ta ametnike eest nappi, sest oli eelmisel päeval kolinud teise majja. Selline pidev liikuvus oli ellujäämise üks tingimusi.
Olulisem osa tema elutööst oli Osip Mandelstami luule säilitamine. Paljud luuletused olid ohtlikud avaldamiseks; Nadežda kasutas erinevaid meetodeid – ta õppis kümmekondude kaupa luuletusi pähe, kirjutas maha varjatud kopeerimisel ja usaldas tekste vaid vähestele sõpradele ning usaldusisikutele. Tänu temale on säilinud oluliselt rohkem tekste, mis muidu oleksid võinud hävida koos autoriga.
Pärast Stalini surma hakkasid olud muutuma ning Nadežda suutis hakata avaldama mälestusi ja kirjutisi, mis kõnelesid repressioonide ajastust, intellektuaalide rängast elust ja sellest, kuidas tema mees ja tema looming kannatasid. 1958. aastal anti talle luba naasta Moskva ning järgnevatel aastatel sai tema töö avalikuma tähelepanu osaliseks – tema mälestused ja kirjeldused on tänaseks olulised allikad 1930. aastate kultuuriloost ja isiklikust elust repressioonide ajal.
1979. aastal annetas Nadežda oma rikkaliku arhiivi (sealhulgas kirjad, käsikirjad, raamatud ja fotod) Ameerika Ühendriikide Princetoni ülikoolile, tagades nii materjalide säilimise ja ligipääsu teadlastele. Tema mälestusteraamatud ja arhiivimaterjalid on tähtsad nii kirjanduslike tekstide kui ka repressioonide ajaloo uurimisel.
Nadežda Mandelstam suri 9. detsembril 1980. aastal Moskvas 81-aastaselt. Tema töö – eeskätt Osip Mandelstami luule päästmine ja oma mälestuste avalikustamine – on jätnud püsiva jälje ning teinud temast ühe olulisema tunnistaja ja mälestuste hoidja 20. sajandi vene kultuuriloos.
Nadežda Mandelstam
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Nadežda Jakovlevna Mandelstam?
V: Nadežda Jakovlevna Mandelstam oli vene kirjanik ja luuletaja Osip Mandelstami abikaasa.
K: Kus ta üles kasvas?
V: Ta kasvas üles Kiievis.
K: Millise luuletuse kirjutas Osip, mis vihastas Venemaa valitsust?
V: Osip kirjutas luuletuse Vene liidri kohta nimega Stalini epigramm, mis vihastas Vene valitsust.
K: Kuidas karistas valitsus Osipit selle luuletuse kirjutamise eest?
V: Valitsus karistas Osipit sellega, et arreteeris ta ja käskis teda elama panna Permi oblastisse Tšerdõni ja hiljem Voroneži. Samuti kasutati vanglasse saatmise asemel sisemist eksiili.
K: Kuidas veetis Nadežda oma elu pärast abikaasa surma?
V: Pärast oma abikaasa surma otsustas Nadežda oma elu veeta kogudes ja avaldades kõik tema luuletused, millest enamiku oli ta meelde jätnud.
K: Millal lubati tal Moskvasse tagasi pöörduda?
V: Pärast Stalini surma 1958. aastal lubati Nadeždal Moskvasse tagasi pöörduda.
K: Millise arhiivi andis ta 1979. aastal Princetoni ülikoolile? V: 1979. aastal andis Nadežda Princetoni ülikoolile oma arhiivi, mis sisaldas kirju, raamatuid ja fotosid.
Otsige