Perm (vene keeles Пермь, hääldub: pʲɛrʲmʲ) on linn ja halduskeskus Venemaal Permi krais. See asub Kama jõe kaldal, Uurali mäestiku jalamil ning on oluliseks tööstus-, transport- ja kultuurikeskuseks Volga–Uurali piirkonnas.
Perm on üks Venemaa suurimaid linnu. Linnas on viimastel kümnenditel esinenud rahvaarvu kõikumisi: 1989. aasta rahvaloendusel registreeriti 1 090 944 elanikku, 2002. aasta rahvaloendusel 1 001 653 ja 2006. aasta hinnangul 976 116 elanikku. Rahvaarvu muutused on seotud nii majanduslike ümberkorralduste kui ka sisemiste migratsioonitrendidega.
Geoloogias on Permi periood saanud oma nime selle piirkonna järgi.
Aastatel 1940–1957 kandis linn Vjatšeslav Molotovi (Мо́лотов) nime.
Ajalugu
Permi piirkond on asustatud juba ammu, kuid linn ise tekkis tööstusliku keskuse ja kaubanduse sõlmpunktina 18. sajandil. Permi tänapäevaseks kujunemiseks sai olulise tõuke metallurgia- ja keemiatööstuse arendamine ning Kama jõe ja raudteevõrgu roll transpordikoridorina Euroopast Uuralite ja Siberi suunas. Nõukogude ajal kasvas Perm tugevaks tööstus-, sõjamasinatööstuse ja teaduskeskuseks.
Geograafia ja kliima
Perm paikneb Kama jõe kaldal Uurali mäestiku läänejalamil. Linnu ümbrus on vahelduva metsaga (peamiselt okasmetsad ja segametsad) ning maastik on suhteliselt tasane kuni künklik. Tänu asukohale ühel Euroopa ja Aasia vahelistel transiitliinidel on Perm oluline transpordi- ja logistikasõlm.
Kliima on mandriline: talved on külmad ja pikad, suved suhteliselt lühikesed ja mõõdukalt soojad. Ilmastikutüübi ja hooajaliste kõikumiste tõttu esineb piirkonnas nii tugevaid pakaseid kui ka aeg-ajalt soojemaid perioode suvel.
Majandus
Permi majandus põhineb mitmel põhivaldkonnal:
- tööstus — metallurgia, masinatööstus, keemia- ja kütusetööstus;
- energia — piirkonnas on elektrijaamad ja energiasüsteemide tootmine;
- puidutööstus ja metsandus — suur metsavarud annavad kohaliku tööstuse tooraine;
- teenindus ja transport — tänu raudtee-, autoside- ja veetranspordile on Perm oluline kaubandussõlm.
Transport
Perm on tähtis transpordikeskus:
- raudteevõrkuga on linn ühendatud suurte Venemaa transpordiarteritega (Permi jaama roll on tähtis Trans-Siberi jaotustel);
- Kama jõgi võimaldab veotransporti ning on oluline regionaalse kaubaveo trass;
- linnal on ka lennujaam (Bolshoye Savino), mis ühendab Peremit teiste Venemaa linnadega.
Kultuur, haridus ja vaatamisväärsused
Perm on regionaalne kultuurikeskus, kus tegutsevad teatrid, muuseumid ja haridusasutused. Märkimisväärsed on näiteks ooperi- ja balletiteatrid, kunstigaleriid ning mitmed festivalid ja üritused, mis toovad kokku nii kohalikke kui ka rahvusvahelisi artiste.
Linnas asuvad kõrgkoolid ja teadusasutused, sh Permi riiklik ülikool ning tehnika- ja erialainstituudid, mis annavad panuse piirkonna haridusse ja teaduslikku arengusse.
Vaata väärtusi: Kama jõe promenaadid ja rannikualad, ajaloolised vaatamisväärsused, ortodoksikirikud ning näitused. Piirkonnas on ka muuseumid, mis käsitlevad nii kohaliku tööstuse ajalugu kui ka 20. sajandi poliitilist minevikku (sh mäluasutused ja ekspositsioonid).
Demograafia ja elukeskkond
Permi rahvastiku struktuur peegeldab suurt linlikku keskust — olemas on nii tööstuslikku ajaloolist elanikkonda kui ka nooremaid spetsialiste ja tudengeid. Linn pakub kultuuriteenuseid, haridust ja meditsiiniteenuseid, kuid nagu paljudes muudes endistes suurtes tööstuslinnades, on ka siin olnud väljakutseid uue majandusmudeli ja elukvaliteedi kujundamisel.
Permi perioodi nimetus
Piirkonna geoloogiline tähtsus on kandnud nime ka maailma geoloogilisele skaalaosale: Geoloogias on Permi periood saanud oma nime selle piirkonna järgi.
Perm on mitmekesine linn, kus kohtuvad tugev tööstuspärand, kultuurielu ja looduslähedased alad. See on oluline sõlm nii ajalooliselt kui ka tänapäeval Venemaa Euroopa-äärsel alal.
