Permi krai (Venemaa) — asukoht, geograafia ja peamised faktid
Permi krai (Venemaa) — avasta asukoht, geograafia, Kama ja Tšusovaja jõed, Uuralid, maastikud ja põnevad faktid selle ajaloo, looduse ning mõõtmete kohta.
Permi krai on Venemaa föderaalne territoorium, mis tekkis 1. detsembril 2005. aastal pärast Permi oblasti (provintsi) ja Komi-Permjaki omavalitsuspiirkonna ühinemist – ühinemisest otsustati 2004. aasta referendumil. Permi linnast sai uue föderaalse subjekti halduskeskus. Piirkond hõlmab ulatuslikke metsa- ja veekogusid ning on oluline tööstus- ja transpordisõlm Uuralite lääneküljel.
Asukoht ja pindala
Permi krai asub Ida-Euroopa tasandiku idaosas ja Kesk-Uraali mäestiku läänekaldal. Krai pikkus põhjast lõunasse on umbes 645 km (401 mi) ning läänest itta ligikaudu 417,5 km (259,4 mi). Pindala on märkimisväärne (umbes 160 000–161 000 km²), mistõttu Permi krai hõlmab mitmesuguseid maastikke alates madalatest künkaaladest kuni Uurali metsaste nõlvadeni.
Vesi ja jõed
Permi krai jõed kuuluvad Kama jõe vesikonda; Kama on Volga suurim lisajõgi ja oluline veetranspordi arter. Permi krais on üle 29 000 jõe kogupikkusega üle 90 000 km. Ainult kahel jõel ületab pikkus 500 km: Kama (1120 km) ja Tšusovaja (592 km). Lisaks leidub palju väiksemaid lisajõgesid, jõekesi ja järvesid, mis on tähtsad nii majandusele kui ka looduslikele ökosüsteemidele.
Maastik ja mäed
Üldiselt on maastik Permi krais madalad künkad, mida katavad laialdaselt metsad (peamiselt okasmetsad) ja põllumaa. Krai idaosas tõusevad Uurali mäed. Kõrgeim tipp krai territooriumil on Tulysmsky Kamen (1496 m), mis asub kirdeosas. Uurali nõlvad annavad piirkonnale hübriidse iseloomu: Lääneosa on madalam ja rohkem tasandikuline, idaosa künklikuma ning mägisema reljeefiga.
Kliima
Kliima on parasvöötme mannerlik: talved on külmad ja pikkad, suved suhteliselt lühikesed ja soojad. Aasta keskmine temperatuur ja sademete hulk varieeruvad olenevalt asukohast — kõrgematel Uurali nõlvadel on jahedam ning niiskem kliima kui lääne tasandikel. Suur osa sademetest sadab suvekuudel, talvel domineerib lumi ja pikaajaline lumekate.
Loodus ja elusloodus
Permi krai looduskatte moodustab peamiselt taiga: kuusk, mänd ja kask. Madalamates piirkondades leidub ka segametsi ja soid. Loomastikusse kuuluvad mitmed suuremad imetajad ja lindude liigid — näiteks põder (elk), pruunkaru, hunt, ilves, põrsakari ja kobras. Vesi- ja soomaastikes elab mitmeid kalaliike ja pesitseb rohke lindude mitmekesisus. Looduse kaitseks on krais kehtestatud mitmeid kaitsealasid ja pargid, mis säilitavad Uuralite ja taigaökosüsteemide mitmekesisust.
Inimesed ja kultuur
Permi krai elanikkond on etniliselt mitmekesine: domineerivad venelased, kõrval on märgatav komi-permjakide (Komi-Permyaki) kogukond, samuti teisi rahvusi. Komi-Permyaki omavalitsuspiirkonna ühinemise järel säilis piirkonnas komi-permjakide kultuuriline eripära ja autonoomsed institutsioonid. Linnad nagu Permi on kultuurikeskused, kus asuvad teatrid, muuseumid ja ülikoolid.
Majandus
Majandus baseerub mitmel alusel: tööstusel (metallurgia, masinaehitus, keemia- ja naftakeemiatööstus), metsandusel, põllumajandusel ning loodusvarade kaevandamisel. Permi krai on rikas energia- ja mineraalressursside poolest — seal esineb nafta- ja gaasivarusid, kivisütt ja erinevaid metalliminerale. Kama jõgi toetab nii transpordi- kui hüdroenergeetikat.
Haldusjaotus
Permi krai koosneb mitmest rajoonist ja linnast ning sisaldab Komi-Permjaki autonoomset omavalitsuspiirkonda (Komi-Permyaki okrug), mis sai ühinemise järel krai koosseisu erilise staatusega. Administratiivkeskus on Permi, mis on piirkonna suurim linn ja peamine tööstus- ning kultuurikeskus.
Transport
Transpordi põhivõrgustiku moodustavad raudtee-, maantee- ja veeteed. Perm on oluline raudteekeskus, mille kaudu kulgevad ühendused Moskva ja Venemaa teiste osadega. Veetransport Kama jõel on tähtis kaubaveoks, eriti suveajal. Rahvusvaheline lennujaam Bolshoye Savino teenindab regiooni lennuliine nii sise- kui välissuundades.
Lühike ajaloofakt
Alal on pikk ajalugu, kus segunevad Uurali-äärsete rahvaste traditsioonid ja slaavi koloniseerimine. Kaasaegse administratiivse vormi – Permi krai – andis 2005. aasta ühinemine, mis ühendas seni eraldiseisvad haldusüksused uueks föderaalseks subjektiks.
Permi krai on oluline piirkond Venemaal nii looduse, majanduse kui ka kultuuri seisukohast: ulatusliku veesüsteemi, rikkalike loodusvarade ja unikaalsete Uurali ökosüsteemide kodu.
Perm Venemaa
Peamised asustatud kohad
| Asustatud paikkond | Rahvastik |
| 986,500 | |
| Berezniki | 164,100 |
| Solikamsk | 95,200 |
| 82,300 |
Küsimused ja vastused
K: Mis on Permi krai?
V: Permi krai on Venemaa föderaalne territoorium.
K: Millal Permi krai tekkis?
V: Permi krai tekkis 1. detsembril 2005. aastal.
K: Kuidas Permi krai tekkis?
V: Permi krai tekkis 2004. aastal toimunud Permi oblasti ja Komi-Permjaki omavalitsusüksuse ühinemise referendumil.
K: Kus asub Permi krai?
V: Permi krai asub Ida-Euroopa tasandiku idaosas ja Kesk-Uraali mäestiku läänekaldal.
K: Kui pikk on Permi krai põhja ja lõuna vahel?
V: Permi krai pikkus põhjast lõunasse on 645 km (401 mi).
Küsimus: Millised on kaks jõge, mille pikkus Permi krais ületab 500 km?
V: Kaks jõge, mille pikkus Permi krais ületab 500 km, on Kama (1120 km ehk 700 mi) ja Tšusovaja (592 km ehk 368 mi).
K: Milline on Permi krai kõrgeim mägi ja kus see asub?
V: Permi krai kõrgeim mägi on Tulysmsky Kamen (1496 m) ja see asub territooriumi kirdeosas.
Otsige