Piave — Põhja-Itaalia jõgi (Plavis): 220 km Alpidest Aadria merre

Piave (ladina keeles Plavis) on jõgi Põhja-Itaalias. Ta algab Alpides ja voolab üle 220 kilomeetri kagus Aadria merre Veneetsia linna lähedal. See on Veneto piirkonna pikim jõgi.

Pikkus ja vesikond

Piave on umbes 220 kilomeetri pikkune jõgi ning selle valgalaks kuulub sadade kilomeetrite ulatuses Alpide ja Veneeto tasandi jõgikond. Jõe vesikond katab umbkaudu 4 100 km² (hinnanguline väärtus), kuhu koonduvad nii Alpide sulavesi kui ka vihmaveehoovused.

Käik ja geograafia

Piave saab alguse Alpide piirkonnast ja voolab esmalt läbi kõrgemaastiku ja kitsaste orgude, seejärel laieneb ja kulgeb läbi Veneto tasandiku kuni suudmeni Aadria mere ääres. Jõe ülemjooks on iseloomulik kiirevoolulisuse ning kividel ja kanjonitel põhineva vooluga, madalamal kulgeb Piave rahulikumalt ja hajutab vett laiemale tasandikule. Jõgi mõjutab piirkonna pinnasetüüpe, muldade viljakust ning niisutusvõimalusi põllumajanduses.

Majanduslik ja ajalooline tähtsus

Piave on olnud piirkonna jaoks tähtis veevaruallikas: seda kasutatakse niisutuseks, piirkondlikuks veevarustuseks ning hüdroenergia tootmiseks. Piave orus ja selle kõrvaljõgedel on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu ja veehoidlaid. Piave on ka oluline puhke- ja kalastuskoht kohalikele elanikele ning pakub võimalusi sõudmiseks ja kosutavaks looduses liikumiseks.

Ajalooliselt on Piave tuntud eriti Esimese maailmasõja lahingute tõttu: jõe ääres peetud lahingud 1917–1918 olid olulised Itaalia kaitse- ja vastuhakulahingud, mille tõttu Piave on saanud rahvusliku tähenduse Itaalia ajaloos. Samuti on Piave oruga seotud tööstus- ja infrastruktuuriprojektid, millel on olnud suur mõju kohalikele kogukondadele.

Keskkond ja ohud

Piave jõe ökosüsteem hõlmab mägijõgede elupaiku, tasandike niiskemaid alasid ja suudmealade rikkaid märgalasid, mis on olulised paljude lindude ja teiste rändelise ning kohalikule elustikule. Suudmealadest ja lähistest laguunidest leiavad pesitsuskohad mitmed linnuliigid.

Samuti seisavad jõe ees mitmed keskkonnahoiu küsimused: veekasutuse koormus (niisutus ja hüdroelektrijaamad), põllumajanduslik reostus ning inimasustusest tingitud surve võivad mõjutada veekvaliteeti ja elurikkust. Piave vesikonna kaitseks on rakendatud mitmeid kohalikke kaitse- ja taastamisalgatusi ning suudmealade ja märgalade väärtus on suur looduskaitselistel kaalutlustel.

Tuntud sündmused

Piave piirkond on seotud ka 20. sajandi saatuslike sündmustega: näiteks tekkisid Alpide hüdroenergiaprojektidega seotud riskid, millest kurikuulusim on Vajont'i tamm (Vajont dam) katastroof 1963. aastal — tekitatud laine ja lõpuks toimunud üleujutus mõjutas Piave oru ja lähedalasuvaid asulaid ning jättis mõjud mälestusse ja piirkonna arenguplaane.

Piave on tänapäeval nii loodusvara kui ka ajalooline maamärk — oluline piirkondlik jõgi, mille hooldamine ning jätkusuutlik kasutamine on olulised nii loodusele kui ka kohalikele kogukondadele.