Piave — Põhja-Itaalia jõgi (Plavis): 220 km Alpidest Aadria merre
Avasta Piave — Põhja-Itaalia 220 km pikkune jõgi, algab Alpides ja suubub Aadria merre Veneetsia lähedal; Veneto regiooni looduse, ajaloo ja rändekogemuste allikas.
Koordinaadid: 45°31′46″N 12°43′39″E / 45.52944°N 12.72750°E / 45.52944; 12.72750
Piave (ladina keeles Plavis) on jõgi Põhja-Itaalias. Ta algab Alpides ja voolab üle 220 kilomeetri kagus Aadria merre Veneetsia linna lähedal. See on Veneto piirkonna pikim jõgi.
Pikkus ja vesikond
Piave on umbes 220 kilomeetri pikkune jõgi ning selle valgalaks kuulub sadade kilomeetrite ulatuses Alpide ja Veneeto tasandi jõgikond. Jõe vesikond katab umbkaudu 4 100 km² (hinnanguline väärtus), kuhu koonduvad nii Alpide sulavesi kui ka vihmaveehoovused.
Käik ja geograafia
Piave saab alguse Alpide piirkonnast ja voolab esmalt läbi kõrgemaastiku ja kitsaste orgude, seejärel laieneb ja kulgeb läbi Veneto tasandiku kuni suudmeni Aadria mere ääres. Jõe ülemjooks on iseloomulik kiirevoolulisuse ning kividel ja kanjonitel põhineva vooluga, madalamal kulgeb Piave rahulikumalt ja hajutab vett laiemale tasandikule. Jõgi mõjutab piirkonna pinnasetüüpe, muldade viljakust ning niisutusvõimalusi põllumajanduses.
Majanduslik ja ajalooline tähtsus
Piave on olnud piirkonna jaoks tähtis veevaruallikas: seda kasutatakse niisutuseks, piirkondlikuks veevarustuseks ning hüdroenergia tootmiseks. Piave orus ja selle kõrvaljõgedel on rajatud mitmeid hüdroelektrijaamu ja veehoidlaid. Piave on ka oluline puhke- ja kalastuskoht kohalikele elanikele ning pakub võimalusi sõudmiseks ja kosutavaks looduses liikumiseks.
Ajalooliselt on Piave tuntud eriti Esimese maailmasõja lahingute tõttu: jõe ääres peetud lahingud 1917–1918 olid olulised Itaalia kaitse- ja vastuhakulahingud, mille tõttu Piave on saanud rahvusliku tähenduse Itaalia ajaloos. Samuti on Piave oruga seotud tööstus- ja infrastruktuuriprojektid, millel on olnud suur mõju kohalikele kogukondadele.
Keskkond ja ohud
Piave jõe ökosüsteem hõlmab mägijõgede elupaiku, tasandike niiskemaid alasid ja suudmealade rikkaid märgalasid, mis on olulised paljude lindude ja teiste rändelise ning kohalikule elustikule. Suudmealadest ja lähistest laguunidest leiavad pesitsuskohad mitmed linnuliigid.
Samuti seisavad jõe ees mitmed keskkonnahoiu küsimused: veekasutuse koormus (niisutus ja hüdroelektrijaamad), põllumajanduslik reostus ning inimasustusest tingitud surve võivad mõjutada veekvaliteeti ja elurikkust. Piave vesikonna kaitseks on rakendatud mitmeid kohalikke kaitse- ja taastamisalgatusi ning suudmealade ja märgalade väärtus on suur looduskaitselistel kaalutlustel.
Tuntud sündmused
Piave piirkond on seotud ka 20. sajandi saatuslike sündmustega: näiteks tekkisid Alpide hüdroenergiaprojektidega seotud riskid, millest kurikuulusim on Vajont'i tamm (Vajont dam) katastroof 1963. aastal — tekitatud laine ja lõpuks toimunud üleujutus mõjutas Piave oru ja lähedalasuvaid asulaid ning jättis mõjud mälestusse ja piirkonna arenguplaane.
Piave on tänapäeval nii loodusvara kui ka ajalooline maamärk — oluline piirkondlik jõgi, mille hooldamine ning jätkusuutlik kasutamine on olulised nii loodusele kui ka kohalikele kogukondadele.
Geograafia
Piave jõe pikkus on 220 km (137 mi) ja valgala pindala ligikaudu 4100 km2 (1583 km²). Ta on Itaalia viies jõgi nende jõgede seas, mis suubuvad otse merre.
Selle keskmine aastane vooluhulk (jõeosa läbiv veekogus ajaühikus) on 137,0 3m/s (4 840 kuupmeetrit/s) Nervesa della Battaglia juures Treviso provintsis.
Kursus
Piave jõgi algab Ida-Alpides (Karni Alpides), Monte Peralba lõunakaldal, Belluno provintsi Sappada kommuunis, umbes 2037 m kõrgusel, Friuli-Venezia Giulia piirkonna piiri lähedal.
Jõgi voolab Veneto piirkonnas ainult läbi Belluno, Treviso ja Veneetsia provintside ning suubub Aadria merre Veneetsiast loodes, Cortellazzo sadama kõrval, Eraclea ja Jesolo comuni vahel. Suudmest vasakule jääb Laguna del Mort nimeline laguun, mis on moodustatud jõe vanast harust.
Pärast seda, kui Piave voolab kirdest edelasse läbi Belluno provintsi, voolab ta läbi järgmiste kommuunide:
| Treviso provintsi:
| Veneetsia suurlinn:
|
Piave jõe allikas
Peamised lisajõed
Piave jõe peamised lisajõed on:
| Vasakpoolsed lisajõed:
| Paremate lisajõgedega:
|
Piave jõgi Meli ja Santa Giustina vahel
Ajalugu
Napoleoni sõdade ajal toimus 1809. aastal jõe ääres oluline lahing, kus Prantsuse-Itaalia armee võitles Austria vägede vastu.
1918. aastal, Esimese maailmasõja ajal, toimus siin "Piave jõe lahing", viimane suur Austria-Ungari rünnak Itaalia kampaania ajal, mis ebaõnnestus. Piave lahing oli I maailmasõja otsustav lahing Itaalia rindel.
Seotud leheküljed
- Itaalia jõgede loetelu
Küsimused ja vastused
K: Millised on Piave jõe koordinaadid?
V: Piave jõe koordinaadid on 45°31′46″N 12°43′39″E / 45.52944°N 12.72750°E / 45.52944; 12.72750.
Küsimus: Kus asub Piave jõgi?
V: Piave jõgi asub Põhja-Itaalias.
K: Kus algab Piave jõgi?
V: Piave jõgi algab Alpides.
K: Mis suunas voolab Piave jõgi?
V: Piave jõgi voolab kagusuunas.
K: Kui pikk on Piave jõgi?
V: Piave jõgi on üle 220 kilomeetri pikk.
K: Kuhu suubub Piave jõgi?
V: Piave jõgi suubub Aadria merre Veneetsia linna lähedal.
K: Kas Piave jõgi on Veneto piirkonna pikim jõgi?
V: Jah, Piave jõgi on Veneto piirkonna pikim jõgi.
Otsige