Sloveenia on jagatud 212 omavalitsusüksuseks (sloveeni keeles Občine, ainsuses: sloveeni keeles Občina), millest 11 (rasvases kirjas) on linnad (linnavalitsused).
Need omavalitsusüksused on kohaliku omavalitsuse põhistruktuurid: neil on oma valitsus (volikogu ja täitev organ), eelarve ning vastutus mitmete avalike teenuste eest. Omavalitsused korraldavad tavaliselt kohalikke teid, planeerimist ja maakasutust, põhiharidust, sotsiaalhoolekannet, jäätmemajandust, kohalikku transpordi- ja kultuuriteenust ning muid kogukonda puudutavaid ülesandeid. Suuremad omavalitsused — eriti linnad — täidavad tihti ka laiemalt regioonile suunatud funktsioone ja pakuvad rohkem avalikke teenuseid kui väikesed vallad.
Keeled ja vähemuskeeleline staatuse
Sloveeni keel on kõigi omavalitsuste ametlik keel. Ungari keel on teine ametlik keel 3 Prekmurje piirkonna omavalitsusüksuses: Dobrovnik/Dobronak, Hodoš/Hodos ja Lendava/Lendva. Itaalia keel on teine ametlik keel 4 omavalitsusüksuses (millest üks on linna staatusega) Sloveenia rannikuala piirkonnas: Ankaran/Ancarano, Izola/Isola, Koper/Capodistria ja Piran/Pirano.
Neid kahe- või mitmekeelseid staatusi reguleerivad riigi õigusaktid ja rahvusvähemuste õigused: kui piirkonnas on ajalooliselt elanud itaalia- või ungari-rahvusvähemus, on neile omavalitsustele antud teise ametliku keele õigus ametlikel dokumentidel, tähistusel ja teatud avalikes teenustes. Praktiliselt tähendab see, et haldusaktid, teated ja avalikud teenused võivad olla kättesaadavad mõlemas keeles ning juhtivad ametikohad võivad olla piirkondlikes kokkulepetes kohandatud.
Pindala ja rahvaarv
Pindalalt suurim omavalitsusüksus on Kočevje — 555 km2 — ja väikseim Odranci, mille pindala on vaid 7 km2. Kõige suurema rahvaarvuga vald on Sloveenia pealinn Ljubljana, samas kui väikseima rahvaarvuga omavalitsus on Hodoš, kus elab vaid 382 inimest (see number võib sõltuvalt statistikaallikast ja ajast muutuda).
Omavalitsuste suurus ja rahvaarv varieeruvad tugevalt: on linnu, kus elab kümneid- või sadu tuhandeid elanikke, ning väikesi valdu, kus elanikke on mõnisada. See eripalgelisus mõjutab ka kohalike teenuste mahtu ja omavalitsuse finantsvõimekust. Paljud väiksemad omavalitsused koordineerivad teenuseid piirkondlikult või liituvad koostöölepingutega, et tõhusamalt pakkuda haridust, tervishoiu esmast teenust ja infrastruktuuri hooldust.
Lisainfo saamiseks omavalitsuste täpsema ja ajakohase nimekirja, pindalade ja rahvaarvu kohta tasub vaadata ametlikke statistikaallikaid või riigi haldusjaotuse registrit, kuna numbrid ja piirid võivad aja jooksul muutuda.