Sloveenia statistilised piirkonnad — ülevaade 12 NUTS-3 piirkonnast
Avasta Sloveenia 12 NUTS-3 statistilist piirkonda: ülevaade, nimemuutused, Ida ja Lääne‑Sloveenia jaotused ning olulised statistilised tunnused.
Sloveenia statistilised piirkonnad (sloveeni keeles: Statistične regije, ainsuses: sloveeni keeles: Statistična regija) on 12 haldusüksust (NUTS 3 tase), mis loodi Sloveenias 2005. aasta mais õiguslikel ja statistilistel eesmärkidel.
Kokku on Sloveenias 12 statistilist piirkonda. Need 12 statistilist piirkonda on rühmitatud kahte rühma (NUTS-2 tasand): Ida-Sloveenia (sloveeni keeles: Vzhodna Slovenija) ja Lääne-Sloveenia (sloveeni keeles: Zahodna Slovenija).
Alates 1. jaanuarist 2015 muutub Spodnjeposavska statistilise piirkonna nimi Posavska ja Notranjsko-kraška nimi Primorsko-notranjska.
Ülevaade ja tähendus
Sloveenia statistilised piirkonnad ei ole omavalitsusüksused iseseisvate valimiseliste organitega, vaid neid kasutatakse peamiselt statistika, planeerimise, regionaalpoliitika ja Euroopa Liidu finantseerimise jaoks. Piirkonnad koondavad omavalitsusi (kommunasid) ja võimaldavad võrrelda demograafilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid näitajaid eri territooriumitel. Sloveenias on omavalitsusi kokku üle 200, mida need statistilised piirkonnad grupeerivad kokkulepitud eesmärkidel.
12 NUTS-3 piirkonda (jaotus Ida / Lääs)
Alljärgnevalt on toodud Sloveenia 12 statistilist piirkonda, rühmitatuna NUTS-2 tasandi üksustesse.
- Ida‑Sloveenia (sloveeni keeles: Vzhodna Slovenija):
- Pomurska
- Podravska
- Koroška
- Savinjska
- Zasavska
- Posavska (varem Spodnjeposavska)
- Jugovzhodna Slovenija
- Lääne‑Sloveenia (sloveeni keeles: Zahodna Slovenija):
- Osrednjeslovenska
- Gorenjska
- Goriška
- Primorsko-notranjska (varem Notranjsko-kraška)
- Obalno-kraška
Kasutusvaldkonnad ja ajalugu
Piirkondade loomine 2005. aastal oli osa ühtsest lähenemisest, et täita Euroopa Liidu statistilisi nõudeid ja lihtsustada regionaalpoliitika rakendamist. Need piirkonnad on aluseks andmete kogumisele ja võrdlemisele (nt SKT, töötuse määr, rahvastiku suundumused) ning neid kasutatakse ka EL-i struktuurifondide jaotamiseks ja regionaalsete arenguprogrammide kavandamiseks. Kuigi piirkondade piirid ja nimed on mõnikord uuendatud (näiteks 2015. aasta nimemuutused), katavad need kokku kogu Sloveenia territooriumi.
Kui otsite detailsemaid andmeid iga piirkonna kohta (pindala, elanike arv, majandusnäitajad jms), pakuvad ülevaadet ja statistikat ametlikud Sloveenia ja Euroopa statistikaallikad ning regionaalsed aruanded.
Küsimused ja vastused
K: Mitu statistilist piirkonda on Sloveenias?
V: Sloveenias on 12 statistilist piirkonda.
K: Millal loodi Sloveenia statistilised piirkonnad?
V: Sloveenia statistilised piirkonnad loodi 2005. aasta mais.
K: Mis on Sloveenia statistiliste piirkondade eesmärk?
V: Sloveenia statistilised piirkonnad loodi õiguslikel ja statistilistel eesmärkidel.
K: Kuidas on Sloveenia statistilised piirkonnad rühmitatud?
V: Sloveenia statistilised piirkonnad on rühmitatud kahte rühma (NUTS-2 tasand): Ida-Sloveenia ja Lääne-Sloveenia.
K: Millised on nende kahe rühma nimed, millesse Sloveenia statistilised piirkonnad on rühmitatud?
V: Need kaks rühma, millesse Sloveenia statistilised piirkonnad on rühmitatud, on Ida-Sloveenia ja Lääne-Sloveenia.
K: Milliseid muudatusi tehti Sloveenia statistiliste piirkondade nimedes 1. jaanuaril 2015?
V: 1. jaanuaril 2015 muutus Spodnjeposavska statistilise piirkonna nimi Posavska ja Notranjsko-kraška nimi Primorsko-notranjska.
K: Milline on Sloveenia statistiliste piirkondade NUTS-tase?
V: Sloveenia statistilised piirkonnad on NUTS 3 tasandil.
Otsige