Hiina rahvused: 56 etnilist gruppi, Hanid ja vähemused

Hiinas on palju inimesi, rohkem kui üheski teises riigis. Neil kõigil on palju erinevaid kultuure, ajalugu ja uskumusi. Hiina valitsus ütleb ametlikult, et rahvusi on 56. Hiinas nimetatakse neid 族 zú või 民族 mínzú. Neist peaaegu kõik (umbes 90%) on hanid (汉族 : Hàn Zú). Ülejäänud rahvused (mida nimetatakse "etnilisteks vähemusteks"), rahvaarvult suurimast väikseimani, on järgmised:

Kes on hanid ja miks nad on eraldi välja toodud?

Hanid on Hiina demograafiliselt suurim ja kultuuriliselt enim mõjukas rahvusgrupp. Hanide kultuur, keel (mandariini hiina keel kui riigikeele alus) ja ajaloolised institutsioonid on kujundanud tänapäevast Hiinat. Kuid "hiina kultuur" ei tähenda ühetaolist elustiili: ka hanide seas leidub suuri piirkondlikke ja keelelisi erinevusi.

Suurimad vähemusrahvused — mõned tähtsamad näited

Hiinas on ametlikult 55 etnilist vähemust. Alljärgnevalt on välja toodud suurimad ja tuntumad vähemusrahvused koos lühikirjeldustega:

• Zhuangid — suurim vähemus, peamiselt Guangxi autonoomses piirkonnas; oma keel ja rikkalik rahvalaulutraditsioon.
• Hui — peamiselt moslemitaustaga hanidele lähedased grupp, laialt levinud üle kogu Hiina; islami kultuurilised jooned segunenud hiina kommetega.
• Manchud — ajalooliselt Mandžuuriast pärit rahvas, kelle dünastia valitses Hiinat Qing-aastal; tänapäeval enamasti assimileerunud hanidega.
• Uiguurid — peamiselt turkikeelne, musulmanlik rahvas Xinjiangi autonoomses regioonis; rikkalik kultuuriline eripära ja oma keel.
• Miao — Lõuna-Hiinas elavad rahvused, tuntud erksavärviliste rahvariiete ja tikandite poolest.
• Yi — elavad peamiselt Lõuna-Lääne-Hiinas, omavad oma keeli ja traditsioone.
• Tujia — Tujia kultuur on tuntud rahvatantsude ja käsitöö poolest; elavad peamiselt Hunanis ja Chongqingis.
• Tiibetlased — elavad peamiselt Tiibeti autonoomses piirkonnas ja tibeti kultuuripiirkondades; budism on oluline osa identiteedist.
• Mongolid — sisemongoolias ja teistes piirkondades; säilitavad traditsioonilist karjakasvatus-kultuuri ja oma keele.
• Dong, Yao, Korea, Bai, Hani, Li — need grupid on samuti suured ja kultuuriliselt eripärased, elavad peamiselt Lõuna-Hiinas ja Kagu-Hiinas (näiteks Hainan, Guizhou, Yunnan, Guangxi).

Autonoomsed piirkonnad, prefektuurid ja maakonnad

Hiina on loonud mitmeid autonoomseid piirkondi, provintse ja maakondi, kus elab palju vähemusi. Suurimad neist on:

• Guangxi Zhuang Autonoomne Piirkond – Zhuangide kodu.
• Xinjiang Uiguuride Autonoomne Piirkond – Uiguuride ja teiste kesk-aasia rahvaste regiooni keskpunkt.
• Tibeti Autonoomne Piirkond – tiibetlaste kultuuriline ja religioosne keskpunkt.
• Sisemongoolia Autonoomne Piirkond – mongolite elanikkonnaga.
• Ningxia Hui Autonoomne Piirkond – suur hulk Hui-kogukonda.

Keeled, religioonid ja kultuur

Vähemusrahvused räägivad väga erinevaid keeli — türgi-sugulased (nt uiguurid, kasahhid), tibeti-buriaalased keeled, sino-tibetlased, austroaasia keeled jpt. Religioonid ulatuvad budismist ja taoismist islami ning animistlike uskumusteni. Palju vähemusi säilitab oma rahvariideid, laule, tantsu ja käsitööd, mis moodustavad Hiina rikkaliku kultuuripildi.

Poliitika, õigused ja sotsiaalne olukord

Hiina ametlik poliitika tunnistab vähemuste erisusi ja annab neile mitmeid õiguslikke erandeid (nt erandid teatud rahvastikupoliitika reeglitest, toetused arenguks, kohalikud autonoomsused). Samas on vähemuste olukord mitmetes regioonsustes keeruline: esineb majanduslikke väljakutseid, integratsiooni- ja keeleprobleeme ning rahvusvahelist tähelepanu pälvinud pingelisi juhtumeid (eriti Xinjiangi ja Tiibeti puhul). Inimõiguste ja kultuurilise enesemääramise küsimused on nii kodumaal kui rahvusvaheliselt aktiivne arutlusteema.

Pidustused ja kultuuripärand

Iga vähemus peab oma riitusi ja pühasid — näiteks zhuangide, miao'de ja yi'de rahvuspühad, tiibeti usulised festivalid, uiguuri muusika ja tantsud. Nende pärandite kaitse ja säilitamine on oluline nii kohalikele kogukondadele kui ka kogu Hiina kultuurilisele mitmekesisusele.

Kokkuvõte

Hiina ametlikult tunnustatud 56 rahvusest on hanid selgelt domineeriv, kuid 55 ametlikku vähemust annavad riigile tohutu keelelise, usulise ja kultuurilise mitmekesisuse. Mõned vähemusrühmad elavad suuremates autonoomsetes piirkondades, teised on hajutatud üle paljude provintside. Nende olukord, õigused ja kultuuriline säilimine on Hiina siseriikliku poliitika ja rahvusvahelise tähelepanu keskmes.

Küsimused ja vastused

K: Mitu rahvust on Hiinas ametlikult tunnustatud?

K: Milline on suurim rahvus Hiinas?

K: Kuidas nimetatakse naiste siseruumides hoidmise tava?

K: Kes kuulutas 1616. aastal välja hilisema Jin-dünastia?

K: Mida tegid džurtšud (mandžud), kui Nurhaci kuulutas 1618. aastal välja oma seitse kaebust?

K: Millised on veel mõned etnilised vähemused, mis moodustavad Hiina elanikkonnast osa peale hanide?

Otsing