Atlas V on orbitaalne kanderakett, mida United Launch Alliance (mis koosneb kahest ettevõttest, Boeingist ja Lockheed Martinist) kasutab satelliitide orbiidile viimiseks. See on 58,3 meetri (191 jala) kõrgune ja 3,81 meetri (12,5 jala) laiune rakett. See on lennanud 79 korda, alates esimesest lennust 21. augustil 2002. aastal. See on välja töötatud raketist Atlas (rakettSpace Shuttle'ist kasutatakse Atlas V-d ainult üks kord, iga lennu jaoks ehitatakse uus rakett.

Rakett koosneb esimesest etapist, Common Core Boosterist, mille mootoriks on Venemaalt pärit RD-180. Igal Atlas V-l on see esimene aste. Teise astme nimi on Centaur ja sellel on üks/kaks Aerojet Rocketdyne'i RL-10 mootorit. Peal on 4-5 meetri (13-16 jala) laiune kate, mis katab kosmoselaeva stardi ajal.

Struktuur ja peamised komponendid

Esimene aste (Common Core Booster) kasutab RP‑1 (tööstuslik kerosen) ja vedelat hapnikku (LOX). Selle mootori RD-180 on valmistatud Venemaal (NPO Energomash) ja on kahe püstiku/kahe põlemiskambriga, ühes korpuses paiknev turbopumpade süsteemiga mootor, mis töötab hapnikurikka astmelise põlemise (oxygen-rich staged combustion) põhimõttel. RD-180 annab tugeva tõuke ja kõrge efektiivsuse esimese stardi ajal.

Teine aste (Centaur) on külmutatud (kriogeenne) aste, mis kasutab vedelat vesiniku (LH2) ja vedelat hapnikku (LOX). Centaur on tuntud oma õhukeste, rõhustatud korpuste ja võime poolest mootoreid mitu korda uuesti süüdata — see võimaldab täpseid manöövreid ja orbiidi sihtimist. Centauri mootoreiks on Aerojet Rocketdyne'i RL‑10‑seeriast pärinevad mootorid, millel on väga kõrge spetsiifiline impulss (efektiivsus) ning mida Atlas V eri konfiguratsioonides kasutatakse kas ühe või kahe mootori kombinatsioonis.

Konfiguratsioonid ja variandid

Atlas V on modulaarne: stardikonfiguratsioon valitakse vastavalt koorma massile ja orbiidi nõuetele. Põhilised variandid tähistatakse kolmekohalise koodiga (näiteks 401, 532, 551):

  • esimene number: taarakoti (fairing) läbimõõt (4 või 5 meetrit);
  • teine number: külge kinnitatud tahkekütuse lisatuge (SRB, solid rocket boosters) arv, mis suurendavad reaktiivjõudu;
  • kolmas number: Centauri RL‑10 mootorite arv (1 või 2).

Tänu lisatugedele (SRB) ja eri variantide kombinatsioonidele saab Atlas V kanda väga erinevat tüüpi ja massi kosmosekoormaid — alates teadus- ja mehitamata missioonidest kuni riiklike julgeoleku satelliitideni.

Kasutusalad ja märkimisväärsed lennud

Atlas V on lennutanud nii NASA kui ka sõjalisi ja kommertssatelliite. Mõned tuntumad missioonid:

  • New Horizons (Pluuto ja Kuiperi vöö uurimiseks) – üleslastud Atlas V 551 konfiguratsiooniga;
  • Juno (Juupiteri ümber) – üleslastud Atlas V 551 abil;
  • Mars Science Laboratory (Curiosity ehk MSL) – üleslastud Atlas V 541 konfiguratsiooniga;
  • Mitmed teadus- ja maakaitse satelliidid ning geostatsionaarsed side- ja vaatlussatelliidid.

Atlas V on tuntud oma töökindluse ja paindlikkuse poolest: Centauri korduval süütamisel põhinev võime võimaldab keerulisi manöövreid ja eesmärgipäraseid orbiidisihte.

Poliitika, RD‑180 ja tulevik

RD‑180 mootori päritolu Venemaalt on olnud poliitiliste arutelude teemaks, eriti kui USA ja Venemaa suhted olid pingestunud. Selle sõltuvuse vähendamiseks alustas United Launch Alliance (ULA) üleminekut uuele kanderaketile Vulcan, mille jaoks on planeeritud USA‑põhised BE‑4 mootorid (Blue Origin). Vulcaniga loodetakse asendada Atlas V järk‑järgult tulevikus, kuid Atlas V jääb veel mõneks ajaks tegutsema seni kiidetud ja juba planeeritud missioonide elluviimiseks.

Kokkuvõte

Atlas V on modulaarne ja usaldusväärne orbitaalne kanderakett, mida kasutab United Launch Alliance (mis koosneb kahest ettevõttest, Boeingist ja Lockheed Martinist) kasutab satelliitide orbiidile viimiseks. Selle peamised osad on RD‑180‑ga varustatud Common Core Booster ja vesinikukütusega Centaur‑aste RL‑10 mootoritega. Atlas V on teeninud laialdaselt NASA, kaitse‑ ja kommerts‑ülesandeid ning selle järglane Vulcan suunab tulevikus sama rolli edasi.