Atlas V — ULA orbitaalne kanderakett: RD-180, Centaur ja lennud
Atlas V — ULA orbitaalne kanderakett: RD-180, Centaur, 58,3 m, ühekordsed lennud ja 79 starti. Tutvu tehnika, mootorite ja missioonide detailidega.
Atlas V on orbitaalne kanderakett, mida United Launch Alliance (mis koosneb kahest ettevõttest, Boeingist ja Lockheed Martinist) kasutab satelliitide orbiidile viimiseks. See on 58,3 meetri (191 jala) kõrgune ja 3,81 meetri (12,5 jala) laiune rakett. See on lennanud 79 korda, alates esimesest lennust 21. augustil 2002. aastal. See on välja töötatud raketist Atlas (rakettSpace Shuttle'ist kasutatakse Atlas V-d ainult üks kord, iga lennu jaoks ehitatakse uus rakett.
Rakett koosneb esimesest etapist, Common Core Boosterist, mille mootoriks on Venemaalt pärit RD-180. Igal Atlas V-l on see esimene aste. Teise astme nimi on Centaur ja sellel on üks/kaks Aerojet Rocketdyne'i RL-10 mootorit. Peal on 4-5 meetri (13-16 jala) laiune kate, mis katab kosmoselaeva stardi ajal.
Struktuur ja peamised komponendid
Esimene aste (Common Core Booster) kasutab RP‑1 (tööstuslik kerosen) ja vedelat hapnikku (LOX). Selle mootori RD-180 on valmistatud Venemaal (NPO Energomash) ja on kahe püstiku/kahe põlemiskambriga, ühes korpuses paiknev turbopumpade süsteemiga mootor, mis töötab hapnikurikka astmelise põlemise (oxygen-rich staged combustion) põhimõttel. RD-180 annab tugeva tõuke ja kõrge efektiivsuse esimese stardi ajal.
Teine aste (Centaur) on külmutatud (kriogeenne) aste, mis kasutab vedelat vesiniku (LH2) ja vedelat hapnikku (LOX). Centaur on tuntud oma õhukeste, rõhustatud korpuste ja võime poolest mootoreid mitu korda uuesti süüdata — see võimaldab täpseid manöövreid ja orbiidi sihtimist. Centauri mootoreiks on Aerojet Rocketdyne'i RL‑10‑seeriast pärinevad mootorid, millel on väga kõrge spetsiifiline impulss (efektiivsus) ning mida Atlas V eri konfiguratsioonides kasutatakse kas ühe või kahe mootori kombinatsioonis.
Konfiguratsioonid ja variandid
Atlas V on modulaarne: stardikonfiguratsioon valitakse vastavalt koorma massile ja orbiidi nõuetele. Põhilised variandid tähistatakse kolmekohalise koodiga (näiteks 401, 532, 551):
- esimene number: taarakoti (fairing) läbimõõt (4 või 5 meetrit);
- teine number: külge kinnitatud tahkekütuse lisatuge (SRB, solid rocket boosters) arv, mis suurendavad reaktiivjõudu;
- kolmas number: Centauri RL‑10 mootorite arv (1 või 2).
Tänu lisatugedele (SRB) ja eri variantide kombinatsioonidele saab Atlas V kanda väga erinevat tüüpi ja massi kosmosekoormaid — alates teadus- ja mehitamata missioonidest kuni riiklike julgeoleku satelliitideni.
Kasutusalad ja märkimisväärsed lennud
Atlas V on lennutanud nii NASA kui ka sõjalisi ja kommertssatelliite. Mõned tuntumad missioonid:
- New Horizons (Pluuto ja Kuiperi vöö uurimiseks) – üleslastud Atlas V 551 konfiguratsiooniga;
- Juno (Juupiteri ümber) – üleslastud Atlas V 551 abil;
- Mars Science Laboratory (Curiosity ehk MSL) – üleslastud Atlas V 541 konfiguratsiooniga;
- Mitmed teadus- ja maakaitse satelliidid ning geostatsionaarsed side- ja vaatlussatelliidid.
Atlas V on tuntud oma töökindluse ja paindlikkuse poolest: Centauri korduval süütamisel põhinev võime võimaldab keerulisi manöövreid ja eesmärgipäraseid orbiidisihte.
Poliitika, RD‑180 ja tulevik
RD‑180 mootori päritolu Venemaalt on olnud poliitiliste arutelude teemaks, eriti kui USA ja Venemaa suhted olid pingestunud. Selle sõltuvuse vähendamiseks alustas United Launch Alliance (ULA) üleminekut uuele kanderaketile Vulcan, mille jaoks on planeeritud USA‑põhised BE‑4 mootorid (Blue Origin). Vulcaniga loodetakse asendada Atlas V järk‑järgult tulevikus, kuid Atlas V jääb veel mõneks ajaks tegutsema seni kiidetud ja juba planeeritud missioonide elluviimiseks.
Kokkuvõte
Atlas V on modulaarne ja usaldusväärne orbitaalne kanderakett, mida kasutab United Launch Alliance (mis koosneb kahest ettevõttest, Boeingist ja Lockheed Martinist) kasutab satelliitide orbiidile viimiseks. Selle peamised osad on RD‑180‑ga varustatud Common Core Booster ja vesinikukütusega Centaur‑aste RL‑10 mootoritega. Atlas V on teeninud laialdaselt NASA, kaitse‑ ja kommerts‑ülesandeid ning selle järglane Vulcan suunab tulevikus sama rolli edasi.
Erinevad Atlas V raketitüübid.
Lennud
2018. aasta lõpuks on Atlas V teinud 79 lendu. Kõige kuulsamad neist viisid New Horizons, Mars Science Laboratory (mille pardal oli rändur Curiosity), Juno, Mars Reconnaissance Orbiter, Lunar Reconnaissance Orbiter/LCROSS ja Boeing X-37B.
Tüübid
Atlas V-l on eriline viis erinevate liikide nimetamiseks. Esimene number ütleb, kui lai on katusekate. 400-seeria Atlas V-l on 4 meetri laiune katteplaat. 500-seeria Atlas V-l on 5 meetri laiune katteplaat. Teine number ütleb, mitu kinnitatavat tahke raketi tõukejõudu on raketil. Atlas V 501-il ei ole rihmarakettide rakette, kuid Atlas V 421-il on 2 rihmarakettide raketti. Viimane number näitab, mitu mootorit Centauri teisel astmel on. Kõikidel lennatud Atlas V rakettidel on Centauril olnud ainult 1 mootor, kuid tulevikus on teistel Atlas V rakettidel Centauri teisel astmel 2 mootorit. On olemas ka HLV, millel on kaks esimese astme (Common Core Booster) rihmaga kinnitatud raketid, kuid see ei ole kunagi lennanud.
Seotud leheküljed
- Juno
- Mars Reconnaissance Orbiter
- Mars Science Laboratory
- NASA
- Uued horisondid
Küsimused ja vastused
K: Mis on Atlas V?
V: Atlas V on orbitaalne kanderakett, mida United Launch Alliance (mis koosneb kahest ettevõttest, Boeingist ja Lockheed Martinist) kasutab satelliitide orbiidile viimiseks.
K: Kui pikk ja lai on Atlas V?
V: Atlas V on 58,3 meetrit (191 jalga) pikk ja 3,81 meetrit (12,5 jalga) lai.
K: Millal oli selle esimene lend?
V: Esimene lend toimus 21. augustil 2002. aastal.
K: Kas see on seotud kosmosesüstikuga?
V: Ei, erinevalt Space Shuttle'ist kasutatakse Atlas V-d ainult üks kord, kusjuures iga lennu jaoks ehitatakse uus rakett.
K: Millest koosneb Atlas V esimene etapp?
V: Esimene aste koosneb Common Core Boosterist koos Venemaalt pärit RD-180 mootoriga. Igal Atlas V-l on see esimene aste.
K: Millest koosneb teine etapp?
V: Teise astme nimi on Centaur ja selles on üks/kaks Aerojet Rocketdyne'i RL-10 mootorit.
K: Kas sellel on stardi ajal kattekate?
V: Jah, ülal on 4-5 meetri laiune katte, mis katab kosmoselaeva stardi ajal.
Otsige