Achondroplaasia: põhjused, pärilikkus, sümptomid ja ravi

Achondroplaasia: põhjused, pärilikkus, sümptomid ja ravi — selgitame geneetikat, kliinilisi tunnuseid ning kaasaegseid ravivõimalusi ja nõuandeid peredele.

Achondroplaasia on kääbus, mis kuulub kondrodüstroofiate ehk osteokondrodüsplaasiate rühma — seisundite hulka, mille korral inimese luustik on liiga lühike või mõnes kohas kasvab liiga aeglaselt. Achondroplaasia mõjutab tihti pikkluusid, eriti reieluud ja õlavarreluud, ning kujuneb tavaliselt sündides või varases lapsepõlves.

Põhjused ja geneetika

Achondroplaasia on põhjustatud mutatsioonist fibroblastide kasvufaktori 3 retseptori geenis (FGFR3). See mutatsioon mõjutab kõhre rakkude normaalsest jagunemisest ja luustumisest ning viib lühemate jäsemete ja iseloomulike näojoonte tekkeni. Tuumtasandil on tegemist geneetilise muutusega (mutatsiooniga) FGFR3 geeni DNA-s.

Pärilikkus: achondroplaasia on autosomaalselt domineeriv — see tähendab, et haigust põhjustav alleel on domineeriv ja piisab ühelt vanemalt päritud muutunud geenist, et laps võiks olla haige. Kui ühe vanema genotüüp on muutunud (heterosügoot), on lapse haigestumise tõenäosus 50% igal rasedusel. Kui mõlemal vanemal on muutunud alleel, on lapse risk olla haige 75% (50% heterosügootne, 25% homosügootne). Homosügootne haigusseisund on tavaliselt palju raskem ja sageli vastsündinu perioodil eluohtlik.

Samuti võivad achondroplasia juhtumid tekkida de novo (uue mutatsioonina vanemates), mis on üsna tavaline ja seostub osaliselt suurema vanemaeaga, eriti isade puhul.

Sümptomid ja kliiniline pilt

Sümptomid võivad olla erineva raskusastmega, kuid tüüpilised tunnused on:

• lühikesed jäsemed (eeskätt proksimaalsed osad — õlavars ja reieluud) ja lühike kasv;
• suurem pea ja esiletungiv otsmik (frontal bossing);
• trident-käed (sõrmede vahelise ruumi eripära);
• piiratud küünarliigeste sirutus ja sagedamini kyfoos või lordoos (selja kõverused);
• jalakõverus (bowed legs) ja lihaste toonuse erinevused;
• kõrvapõletike sagedus ja kuulmisprobleemid, seoses nina-kõrvatoru tööga;
• uniapnoe ja hingamisraskused (eriti varases eas), mõnel juhul foramen magnumi (koljukaela ava) kitsenemisest tulenev kokkusurumine;
• normaalne intellekt ja enamikul juhtudel normaalsed siseorganid.

Diagnoos ja uuringud

Achondroplaasia võib sageli tuvastuda sünnieelses ultraheliuuringus, kui nähtavad on tüüpilised luustiku tunnused. Kinnituseks kasutatakse molekulaarset genetilist testi FGFR3 mutatsiooni otsimiseks veres või sünnieelses proovivõtus (lõikusvee- või koorionibiopsia). Laste puhul hinnatakse kasvujoont, röntgenpilte ja vajadusel neuroloogilisi uuringuid. Oluline on ka hingamisteede hindamine (uniuuringud) ning kuulmiskontrollid.

Tüsistused

Võimalikud tüsistused võivad hõlmata:

• varajast koljukaela kokkusurumist, mis võib vajada kiiret sekkumist;
• korduvaid keskkõrvapõletikke ja kuulmislangust;
• uniapnoe ja hingamisprobleemid;
• spinaalne stenoos ja krooniline seljavalu täiskasvanueas;
• liigeste ja ortopeedilised probleemid (nt liigesevalud, deformatsioonid);
• psühhosotsiaalsed raskused seoses erinevustega kehapikkuses ja välimuses.

Ravi ja hooldus

Achondroplaasia ravi on peamiselt sümptomaatiline ja multidistsiplinaarne. Eesmärk on ennetada ja ravida tüsistusi ning toetada lapse arengut ja funktsioneerimist.

• Mõõdukas kasvukiiruse stimuleerimine: kasvuhormoonravi on mõnel lapsel andnud kerget kasvu kiiruse suurenemist, kuid tulemused on varieeruvad ja ravi ei kaota kõiki anatoomilisi tunnuseid.
• Uued ravivõimalused: viimastel aastatel on arendatud suunatud ravimeid (nt C-tüüpi natriootilise peptiidi analoogid nagu vosoritide), mis võivad suurendada kasvu kiirust lastel achondroplaasia korral. Need ravimid mõjutavad FGFR3 teed ja on olnud kliinilistes uuringutes paljutõotavad; ravi kättesaadavus sõltub riiklikust heakskiidust ja tingimustest.
• Ortopeediline ravi: deformatsioonide korreksioon, vajadusel jalasirutused või muu ortopeediline sekkumine. Pikendamisoperatsioonid (luude venitus) on võimalikud, kuid nende puhul on oluline hoolikas riskide ja kasu hindamine.
• Kirurgia: mõnel vastsündinul, kellel on foramen magnumi kokkusurumus ja neuroloogilised sümptomid, võib olla vajalik dekompressioonkirurgia. Samuti võib esineda vajadus kirurgiliste sekkumiste järele spinaalse stenoosi korral.
• Muud toetavad meetmed: füsioteraapia, logopeedia, kuulmis-, nägemis- ja hingamishooldus, regulaarne jälgimine kasvuspetsialisti, ortopeedi ja geneetikuga, psühhosotsiaalne tugi peredele.

Geeninõustamine ja rasedusevalikud

Peredele, kus esineb achondroplaasia, soovitatakse geneetilist nõustamist. See hõlmab haiguse pärandumise ja riskide selgitamist, võimalikke geneetilisi teste enne rasedust või raseduse ajal (kõrge-tasemeline ultraheli, koorionibiopsia, amniotsentees) ning arutelu raseduse edasise jälgimise üle. De novo mutatsioonide korral võivad vanemad olla mures kordumise pärast; nõustaja annab informatsiooni tõenäosuste ja testimisvõimaluste kohta.

Prognoos

Enamik inimesi achondroplaasiaga elab täisväärtuslikku elu ja intellekt on tavaliselt normaalne. Eluiga võib olla enamikel juhtudel lähestikku tavalise elanikkonnaga, kuid varasemad hingamis- või koljukaela tüsistused ja täiskasvanukeskkonnas esinev spinaalne stenoos võivad eluiga või elukvaliteeti mõjutada. Õigeaegne diagnoos, regulaarne jälgimine ja asjakohane ravi vähendavad riske ja parandavad elukvaliteeti.

Kuidas toetada peret ja last

• Paku pereliikmetele ja lapsele selget infot haiguse olemuse ja ravivõimaluste kohta.
• Kindlusta regulaarne järgmine kontroll ortopeedi, geneetiku, lastearsti, ENT-spetsialisti ja vajadusel une- ning neuroloogi juures.
• Toeta lapse sotsiaalset ja emotsionaalset arengut — kool ja harrastused peaksid olema ligipääsetavad ja kaasavad.
• Otsi tugirühmi ja kogukondi, kus jagatakse kogemusi ja praktilisi nõuandeid.

Kui on kahtlus achondroplaasia suhtes või soovita lisateavet geneetilise testi, raviga seotud võimaluste või tugiteenuste kohta, pöörduge oma perearsti, lastearsti või geneetikukeskuse poole.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Achondroplasia?

K: Mis põhjustab akondroplaasiat?

K: Kuidas mõjutab akondroplaasia skeletti?

K: Milline on võimalus saada ahindroplaasia, kui ainult ühel vanemal on see geen?

K: Kui suur on tõenäosus haigestuda akondroplaasiasse, kui mõlemal vanemal on see geen?

K: Kas on võimalik, et ahindroplaasia esineb ilma, et kummalgi vanemal oleks geen?

K: Kas nüüd, kui põhjus on teada, töötatakse välja uusi ravimeetodeid ahindroplaasia raviks?

Otsing