Objektiivsus — tähendus, filosoofia, moraalne objektivism ja Ayn Rand
Objektiivsus võib tähendada:
- Objektiivsus (filosoofia): Filosoofiline arvamus või doktriin. See väidab, et reaalsus eksisteerib väljaspool (sõltumatult) inimmeelt.
- Moraalne objektivism: mõned teod on iseenesest õiged või valed, mitte arvamusküsimused.
- Objektiivsus (Ayn Rand). Kirjanik Ayn Randi loodud objektivistlik filosoofia, mis toetab produktiivseid saavutusi ja loogilist mõtlemist.
- Objektiivsed luuletajad, 1930. aastatel tekkinud modernistlike kirjanike rühm.
Filosoofiline objektiivsus
Objektiivsus filosoofias tähendab tihti seda, et maailm ja selle omadused eksisteerivad sõltumatult inimese uskumustest, tunnetustest ja tundedest. Selline seisukoht on seotud metafüüsilise realismiga: on olemas objektiivne reaalsus, mida saab uurida ning mille kohta saab esitada tõeseid või väärasid väiteid.
Epistemoloogilisest vaatenurgast küsitakse seejuures, kuidas me sellest sõltumatust reaalsusest teadmist saame. Vastused varieeruvad: mõnel positsioonil on rõhk meelteandmetel ja teaduslikul meetodil, teistel rõhutatakse loogikat ja ratsionaalset mõtlemist. Objektiivsuse vastandiks loetakse subjektivismi (kus tõde sõltub subjekti kogemusest) ja relativismi (kus tõde on suhteline kultuuri või vaatepunkti järgi).
Filosoofias käivad pidevad arutelud objektiivsuse piiride, võimalikkuse ja praktilise tähenduse üle. Näiteks arutletakse, kas teaduslik meetod annab meile objektiivse pildi maailmast, kuidas objektiivsus suhestub keele ja kontseptsioonidega ning milline roll on inimlikel kognitiivsetel eelarvamustel.
Moraalne objektivism
Moraalne objektivism väidab, et teatud moraalsed tõed on iseseisvad inimeste arvamustest — näiteks et mõni tegu on objektiivselt õige või vale. Seda tuntakse ka kui moraalset realismi. Objektivistlik vaade võimaldab rääkida moraalsetest argumentidest ja kriitikast ilma, et kõik oleks lihtsalt viisakalt väljendatud arvamus.
Erinevaid moraalse objektivismi variante on mitu: mõned toetavad ideed, et moraalsed tõed põhinevad inimese loomusel või heaolu analüüsil (loomulik seadus, loomulik heaolu), teised aga näevad moraali kui osa universaalsetest väärtustest. Vastukäivad seisukohad — moraalne subjektiivsus ja kultuuriline relativism — rõhutavad, et moraal sõltub isiklikust või kultuurilisest kontekstist.
Praktilises elus mõjutab moraalne objektivism arutelusid inimõiguste, õigussüsteemi ja ühiskondliku normi üle: kui teatud moraalsed tõed eksisteerivad sõltumatult, saab nendest tuletada universaalsemaid põhimõtteid ja kriitikat ebaõigluse vastu.
Objektivism (Ayn Randi õpetus)
Ayn Rand (1905–1982) lõi filosoofilise süsteemi, mida tema järgijad nimetavad objetivismiks. Rand rõhutas realistlikku maailmavaadet, ratsiooni kui inimese ainsat teadmistevahendit, isiklikku egoismi (individuaalset õigust oma elule ja eneseteostusele) ning vabaturumajanduse ja eraomandi tähtsust.
Objektivismi keskseks kohaks on seisukohad, et inimelu ja produktiivsus on moraalselt väärtuslikud ning et ríik peaks kaitsma üksikisiku õigusi (peamiselt relvajõudude, poliisi ja kohtusüsteemi kaudu), mitte reguleerima inimeste majanduslikke valikuid ulatuslikult. Randi ideed on mõjutanud mõningaid poliitilisi ja majanduslikke liikumisi, kuid on ühtlasi saanud palju kriitikat nii filosoofiliste kui ka praktiliste järelduste osas.
Objektiivsed luuletajad
Objektiivsed luuletajad olid 1930. aastatel esile kerkinud modernistlik rühm, mille esindajad rõhutasid selgust, täpsust ja objektiivset esitust luules. Nende töödele on iseloomulik tähelepanu konkreetsetele objektidele ja olukordadele, keeleline kokkuhoid ning soov vältida liigset subjektiivset emotsiooni või romantiseerimist.
Kuigi liikumine ei olnud formaalselt väga suur, mõjutas see 20. sajandi luuletust ja tõi kaasa huvi poeetilise täpsuse ja argise detaili vastu. Objektiivse poeetika elemente võib leida hilisemates modernistlikes ja postmodernistlikes väljaannetes.
Objektiivsuse rakendused ja piirid
Objektiivsust väärtustatakse paljudes valdkondades: teaduses (süsteemne vaatlus, korratavus, meetodite läbipaistvus), ajakirjanduses (faktipõhisus, allikate mitmekesisus), õigussüsteemis (õiguslik võrdsus, tõenduspõhisus) ja akadeemilises uurimistöös (metoodiline kriitika, peer review).
Kuid täielik ja absoluutne objektiivsus on raskesti saavutatav. Inimlik mõtlemine kannatab kognitiivsete eelarvamuste, keele piirangute ja kultuuriliste eeskujude all. Seetõttu rõhutavad kaasaegsed teooriad sageli reflektiivsust — teadlikkust oma eeldustest ja meetoditest — ning meetodeid, mis vähendavad kallutatust (nt mitme uurija kaasamine, anonüümsed eksperthinnangud, andmete jagamine ja korduvanalüüs).
Kriitika ja alternatiivid
Mõned kriitikud väidavad, et objektiivsus ignoreerib vaatepunktide ja konteksti tähtsust: sotsiaalsed, kultuurilised ja soolised perspektiivid võivad paljastada, kuidas nii‑öelda objektiivsed tõed on tegelikult ajas ja ruumis nähtuste lugemine. Postmodernism ja mitmed feministlikud ning kriitilised teooriad rõhutavad, et teadmised on tihti seotud võimustruktuuridega ja et "objektiivne" seisukoht võib varjata teatud huvisid.
Kokkuvõte
Objektiivsus on mitmetahuline mõiste: see hõlmab metafüüsilisi ja epistemoloogilisi väiteid reaalsuse kohta, moraalseid seisukohti, konkreetseid filosoofilisi süsteeme nagu Ayn Randi objektivism ning kunstilisi suundi nagu objektiivsed luuletajad. Praktikas on objektiivsus väärtuslik ideaal, mida püütakse saavutada teaduse, õiguse ja ajakirjanduse abil, kuid samas tuleb arvestada inimliku subjektiivsuse ja kontekstuaalsete piirangutega.
