Töötervishoid ja tööohutus: definitsioon ja seadused
Töötervishoid ja tööohutus: ülevaade seadustest, nõuetest ja riskihindamisest töökoha ohutuse tagamiseks — tööandja kohustused, vastutus ja karistused.
Töötervishoid ja tööohutus on seaduste kogum, mis on loodud inimeste tervise ja ohutuse kaitsmiseks nende töötamisel. Töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjad on riigiti väga erinevad. Mõnes riigis on väga ranged eeskirjad. Töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju on koostatud alates 1950. aastast, kui Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leppisid kokku töötervishoiu standardites.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadused käsitlevad selliseid asju nagu: temperatuur töökohal (seal ei tohi olla liiga kuum ega liiga külm), põrandal olevad asjad, mille peale inimesed võivad kukkuda või mis võivad riietesse kinni jääda ja õnnetuse põhjustada, suitsetamine töökohal ja muud asjad, mis võivad põhjustada saastamist või olla tuleohtlikud, mitu tualetti inimese kohta peaks olema, kas nad vajavad turvavarustust (nt.nt kaitsekübarad, kui neile midagi pähe kukub), kas on ohutu, kui inimene jäetakse töökohal üksi, puudega inimeste õigused, mitu tundi päevas võivad inimesed töötada jne.
Ettevõtteid, mis ei järgi töötervishoiu ja tööohutuse eeskirju, võidakse karistada (nt trahvida või sundida neid sulgema) või õnnetuse korral vastutusele võtta.
Euroopa Liidus on liikmesriikides ametiasutused, kes tagavad, et inimesed järgivad töötervishoiu ja tööohutuse seadusi. Ühendkuningriigis teevad tervishoiu- ja ohutusalaseid õigusakte Health and Safety Executive ja kohalikud asutused (kohalik volikogu) vastavalt Health and Safety at Work jne. Act 1974.
Ameerika Ühendriikides loodi 1970. aasta tööohutuse ja töötervishoiu seadusega nii riiklik tööohutuse ja töötervishoiu instituut (NIOSH) kui ka tööohutuse ja töötervishoiu amet (OSHA).
Mitte kunagi ei saa öelda, et keegi oleks absoluutselt ohutu, ja tööandjad peavad täitma "riskianalüüsi" (Ühendkuningriik) või "ohuhinnangu" (USA), et näidata, et nad on teinud kõik endast oleneva, et muuta asjad ohutuks.
Peamised kohustused ja rollid
Tööandja kohustused:
- tagada töökohtade ohutus ja tervisesõbralikkus;
- teostada ja dokumenteerida riskianalüüs/ohuhinnang ning rakendada leitud riskide vähendamise meetmed;
- varustada töötajaid vajaliku turvavarustuse (PPE) ja töövahenditega;
- korraldada tööohutusalast väljaõpet ja juhendamist;
- tagada õnnetuste, tööga seotud haiguste ja lähedalippumiste registreerimine ning vajalike teatamiste tegemine ametiasutustele;
- koostada evakueerimis- ja hädaolukorra plaanid ning korraldada esmaabi.
Töötaja kohustused:
- järgida ohutusjuhiseid ja koolitust;
- kasutada määratud kaitsevahendeid ning töövahendeid ette nähtud viisil;
- teavitada tööandjat või tööohutuse vastutavat isikut ohtudest ja õnnetustest;
- osaleda vajalikel tervisekontrollidel ja koolitustel.
Riskihindamine ja ennetus
Riskihindamine on protsess, mille käigus hinnatakse töökeskkonna ohte ja määratakse kindlaks meetmed nende vähendamiseks. Ennetus lähtub hea tava järjestusest ehk riskide kontrollimise hierarhiast:
- elimineerimine (oht eemaldada täielikult);
- asendamine ohutumaga;
- tehnilised kontrollmeetmed (nt kaitsepiirded, ventilatsioon);
- administratiivsed meetmed (töö korraldamine, treeningud, tööaegade reguleerimine);
- isikukaitsevahendid (PPE) – viimane abinõu, kui teised meetmed ei ole piisavad.
Riskihindamine peaks olema kirjalik, regulaarselt uuendatud ja hõlmama kõiki töökoha aspekte: füüsilisi (müra, temperatuur), keemilisi, bioloogilisi, ergonoomilisi ja psühhosotsiaalseid riske (nt töökoormus, kiusamine).
Järelevalve, sanktsioonid ja õiguslik raamistik
Riigid kehtestavad kontrolli‑ ja järelevalveasutused, kes teostavad inspekteerimisi, viivad läbi uurimisi õnnetuste puhul ja võivad määrata sanktsioone. Sanktsioonid võivad olla:
- märgid ja parandusnõuded;
- trahvid;
- ajutine sulgemine või tegevusloa peatamine;
Euroopa Liidu tasandil rakenduvad üldpõhimõtted, näiteks raamdirektiiv 89/391/EEC, mis nõuab liikmesriikidelt tööohutuse üldpõhimõtete järgimist. Paljudes riikides on olemas ka riiklikud töötervishoiu- ja tööohutusaktid ning inspectioonid — näiteks Eestis teeb järelevalvet Tööinspektsioon.
Töötaja õigused ja praktilised nõuanded
- Töötajal on õigus ohutule töökeskkonnale, saada vajalik koolitus ja esmaabi ning keelduda ohtlikust tööst, kui see võiks teda tõsiselt kahjustada.
- Teata avastatud riskidest ja õnnetustest koheselt ning nõua vajadusel parandavaid meetmeid.
- Tunne ära evakuatsiooni‑ ja hädaolukorra protseduurid, tee regulaarselt esmaabi ja tuleohutuse koolitusi.
- Hoolitse oma tervise eest: kasuta ettenähtud kaitsevahendeid, tee pause ja pöördu tervisekontrolli, kui töötingimused seda nõuavad.
Spetsiaalsed tööstusharud ja töötervishoiuteenused
Mõned sektorid (ehitus, põllumajandus, keemiatööstus, tervishoid) on kõrgema riskiga ning nõuavad täiendavaid meetmeid: ranged tehnilised standardid, regulaarne meditsiiniline järelevalve ja erikoolitused. Paljudes riikides on võimalik saada töötervishoiuteenuseid, mis hõlmavad tervisekontrolle, nõustamist ja töökoha uuringuid.
Kokkuvõte
Töötervishoid ja tööohutus on kombineeritud õigus- ja organisatsioonimeetmete süsteem, mille eesmärk on vähendada tööga seotud riske ja kaitsta inimeste tervist. Oluline on, et nii tööandjad kui töötajad mõistaksid oma rolle ja teeksid koostööd ohutuma töökeskkonna loomiseks. Regulatsioonid, hinnangud ja koolitused ei taga absoluutset ohutust, kuid vähendavad riske ja aitavad ennetada õnnetusi ning tööga seotud haigusi.
Seotud leheküljed
- Tööohutuse ja töötervishoiu amet
Küsimused ja vastused
K: Mis on tööohutus ja töötervishoid?
V: Tööohutus ja töötervishoid on seaduste kogum, mis on tehtud selleks, et kaitsta inimeste tervist ja ohutust nende töötamisel.
K: Millal leppisid Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) kokku töötervishoiu standardites?
V: Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leppisid 1950. aastal kokku töötervishoiu standardites.
K: Milliste asjadega tegelevad tööohutuse ja töötervishoiu seadused?
V: Tööohutuse ja töötervishoiu seadused käsitlevad selliseid asju nagu temperatuur töökohal, õnnetusi põhjustada võivad esemed põrandal, suitsetamine töökohal, tuleohud, tualettide arv inimese kohta, töötajate jaoks vajalikud turvavarustus, puuetega inimeste õigused, töötundide arv päevas jne.
K: Mis juhtub, kui ettevõtted ei järgi tööohutuse ja töötervishoiu eeskirju?
V: Ettevõtteid, kes ei järgi tööohutuse ja töötervishoiu eeskirju, võidakse karistada (nt trahvida või sundida neid sulgema) või õnnetuse korral vastutusele võtta.
K: Kes jälgib, et Euroopas järgitakse tööohutuse ja töötervishoiu seadusi?
V: Euroopas on liikmesriikides ametiasutused, kes hoolitsevad selle eest, et inimesed järgiksid tööohutuse ja töötervishoiu seadusi.
K: Kes hoolitseb selle eest, et inimesed järgiksid tööohutuse ja töötervishoiu seadusi Ühendkuningriigis?
V: Ühendkuningriigis teevad tööohutust ja töötervishoidu käsitlevaid õigusakte Health & Safety Executive ja kohalikud ametiasutused vastavalt 1974. aasta töötervishoiu ja tööohutuse seadusele.
K: Kes lõi Ameerikas nii NIOSHi kui ka OSHA?
V: Ameerikas loodi nii NIOSH kui ka OSHA 1970. aasta tööohutuse ja töötervishoiu seadusega.
Otsige