Ülehind (ülelaadimine): määratlus, kartellide kahjud ja Lerneri indeks

Ülelaadimine (tuntud ka kui ülehind või inglise keeles "overcharge") on majanduslik ja õiguslik mõiste, mida kasutatakse kirjeldamaks vahet selle vahel, mida ostja tegelikult makses kauba või teenuse eest kartellist tingitud hinnakokkuleppe tõttu, ja selle vahel, mida ta oleks maksnud konkurentsikeskkonnas ilma kokkuleppeta. Kartellist ostetud kauba eest makstud ülehinna summa moodustab sageli peamise osa kahjudest, mida kannatanud ostjad saavad nõuda eraõiguslikes konkurentsivastastes hagides. Näiteks Ameerika Ühendriikides võimaldab föderaalse monopolivastase seaduse (Sherman Act) kohus haavatud ostjatel saada kolmekordset (treble) kahjutasu, kui ülehind on kohtus tõendatud.

Kuidas ülehinda ja Lerneri indeksit arvutada

Ülehinna ja Lerneri indeksi arvutamisel kasutatakse samu põhilisi suurusi: täheldatud turuhinda PM ja konkurentsile vastavat võrdlushinda PC (st hind, mis oleks valitsenud ilma hinnakokkuleppeta).

• Ülehindamise suhe = (PM − PC) / PC. See näitab, kui palju protsentuaalselt on hind kõrgem võrreldes konkurentsivõimelise hinnaga. Näide: kui PM = 120 ja PC = 100, siis ülehind = (120−100)/100 = 0,20 ehk 20 %.
• Lerneri indeks = (PM − PC) / PM. See mõõdab turujõu taset marginaalse hinnatõusu suhtes ja jääb vahemikku 0–1. Sama näite puhul Lerner = (120−100)/120 ≈ 0,1667 ehk ~16,7 %.

Mõlemad suhtarvud on null, kui turg on täielikult konkurentsivõimeline või kui kartell ei suuda hindu tõsta. Erinevus nende vahel on nimetajas: ülehindamise suhe võrdleb hinnatõusu konkurentsihinnaga (PC), Lerneri indeks aga täheldatud hinnaga (PM). Lerneri indeksi ülemine piir on üks (puhtal monopoolilisel turul), samas kui ülehindamisel formaalset ülempiiri ei ole — kui PC on väga väike, võib protsentuaalne ülehind saada väga suureks.

Seos nõudmiste, kahjude ja turujõuga

Ülehinna summa on keskne tõend ja aluseks kahjunõuetele. Lisaks otsesele ülehinnale tekitavad kartellid sageli ka sotsiaalseid majanduslikke kaotusi, nagu tarbijate ülemäärane tasumine, tootmise ebaefektiivsus ja sissetulekute ümberjaotus. Majandusteaduses mõõdetakse turujõudu sageli Lerneri indeksiga ning monopoli tingimustes kehtib seos entrepreenori hinnastrateegia ja nõudluse elastsuse vahel: Lerneri indeksi optimaalne väärtus vastab −1/ε, kus ε on hinnaelastsus (absoluutväärtuses). Seega suurema nõudluse jäikuse korral (madal elastsus) saab ettevõte kõrgema mark-up’i.

Kuidas kohtus või ekspertarvutustes PC (võrdlushind) rekonstrueeritakse

PC ehk konkurentsihinna rekonstrueerimine on tavaliselt keeruline ja nõuab majanduseksperdi analüüsi. Levinud meetodid ja tõendusviisid:

• Otsene tõendusmaterjal: sise-e-kirjad, hinnakokkulepete protokollid, lepingu tingimused, mis näitavad kokkulepet hindade tõstmiseks.
• Enne-pärast võrdlus: hinnamuutuste analüüs vahetult enne ja pärast kartelli perioodi.
• Võrdlus kontrollgrupiga (yardstick või difference-in-differences): hinnavõrdlus sarnaste turgude või toodetega, kus kokkulepet ei olnud.
• Kulupõhine meetod: marginaalse või keskmise kulu hinnang ning sellest lähtuv konkurentsihind (näiteks hinnakujunemine mark-up’ina marginalkulust).
• Econometric modelleerimine: regressioonianalüüs, strukturaalsed mudelid ja simulatsioonid, et eristada kartelli mõju muudest teguritest (nt sisseostukulud, nõudluse kõikumised, hooajalisus).

Kõik meetodid nõuavad ka andmete kontrollimist, eelduste selget esitamist ja tundlikkusanalüüse (sensitivity analysis), et hinnata tulemuse usaldusväärsust.

Õiguslikud tagajärjed ja kahjutasud

Õigusruumiti erineb kannatanutele kättesaadav kahju hüvitamise ulatus. Mõned olulised punktid:

• Ameerika Ühendriikides on praktika lubada treble damages ehk kolmekordset hüvitist, mis võimaldab raskemalt tõendatavate kahjude kompenseerimiseks suuremat hüvitist ja toimib heidutusvahendina.
• Euroopa Liidus on kartellid sanktsioonidega (trahvid piirangutega) ning ka riikides võivad kannatanud esitada tsiviilhageid kahjutasu saamiseks — hüvitise ulatus sõltub kohalikust menetlusest ja tõendusnõuetest. EL i õigus ja riiklikud õigusrežiimid püüavad võimaldada kahjunõuete tõhusat menetlust, kuid treble-damages ei ole EL-s üldreeglina kohustuslik.
• Mõnel jurisdiktsioonil on võimalus arvesse võtta „passing-on” (edasi kandmine) — ehk kui kaubandusettevõte kannab ülehinna osaliselt edasi lõpptarbijale, võib see mõjutada kahjunõude suurust.

Piirangud ja praktilised raskused

Ülehinna ja Lerneri indeksi kasutamisel tuleb arvestada mitmete piirangutega:

• Võrdlushinna (PC) määratlemine on hüpoteetiline ja sõltub kasutatud meetodist ning mudeli eeldustest.
• Toote kvaliteedi, teenusepaketi või maine erinevused võivad õigustada kõrgemat hinda ilma kartellita — neid tuleb lahus käsitleda.
• Ajutised turumuutused, allahindlused, mahtupõhised hinnakokkulepped (rebates) ja geograafilised erisused muudavad võrdluse keerulisemaks.
• Andmete kättesaadavus: tihti puuduvad piisavad andmed marginaalse kulu või alternatiivsete hindade kohta.

Praktiline näide

Oletame, et ostja maksis kartellilt kõrgema hinna PM = 120 eurot ühiku kohta. Analüüsi ja tõendite põhjal leitakse, et konkurentsitingimustes oleks hind olnud PC = 100 eurot.

• Ülehindamise suhe = (120 − 100) / 100 = 0,20 → 20 % ülehind.
• Lerneri indeks = (120 − 100) / 120 ≈ 0,1667 → ~16,7 %.
• Kui ostetud kogus oli 1 000 ühikut, oleks otsene ülehind kokku 20 × 1 000 = 20 000 eurot (enne võimalikke intresse, kulusid või kordistamist õigusaktide alusel).

Soovitused kannatanule või nõude ettevalmistajale

• Säilita kõik lepingud, arved, suhtlus ja pakkumised — need võivad olla otsene tõend hinnakokkuleppe kohta.
• Tööta koos majanduseksperdi ja juristiga, et valida sobiv meetod PC rekonstrueerimiseks ja koostada usaldusväärne kahjude arvutus.
• Arvesta kohtukulude ja tõenduskohustusega: põhjalik tundlikkusanalüüs ja alternatiivsete selgituste välistamine tugevdavad nõuet.
• Uuri jurisdiktsiooni spetsiifikat — näiteks kas ja millistel tingimustel on võimalik nõuda treble damages või kas „passing-on” arvestamine on lubatud.

Kokkuvõtlikult on ülehind majanduse ja õiguspraktika oluline mõõdik kartellide tuvastamisel ja kahjunõuete aluseks. Selle tõendamine nõuab hoolikat majandusanalüüsi, kvaliteetseid andmeid ning sageli eksperthinnangut, sest vale võrdlushinna määramine võib oluliselt mõjutada nii kahjustuste suurust kui ka õiguslikku lõpptulemust.

Küsimused ja vastused

K: Mis on majanduslikus mõttes ülekoormus?

K: Milline on peamine osa kahjust, mida hageja võib eraõiguslikes konkurentsivastastes hagides sisse nõuda?

K: Mida on ostjatel õigus saada USA föderaalse monopolivastase seaduse alusel kartellide ülemääraste hindade puhul?

K: Mis on Lerneri indeks?

K: Mis on ülehinnangu suhe?

K: Millal loetakse turg täiesti konkurentsivõimeliseks või kui kartell ei suuda hindu tõsta?

K: Milline on Lerneri indeksi ülempiir?

Otsing