Patendivolinik on spetsialist, kellel on erioskused ja väljaõpe tehis- ja loodusteaduste valdkonnas ning patendiõiguse ja -praktikaga seotud küsimustes ja menetlustes klientide nõustamiseks ja esindamiseks. Patendivolinik oskab koostada ja esitada patenditaotlusi, viia läbi patendiprotseduure riikliku patendiameti või rahvusvaheliste organisatsioonide ees ning vajadusel algatada või kaitsta vastuvaidlusi, näiteks takistada patendi andmist teisele isikule. Sellise töö juures on tihti vaja mõista nii tehnilisi üksikasju kui ka patendiõiguse põhimõtteid.

Põhiülesanded

  • Patendi taotluse tehniline ja õigusalane koostamine — sh leiutuse kirjelduse ning nõuete (claims) vormistamine nii, et kaitse oleks võimalikult ulatuslik ja samas vastupidav kehtivusvaidlustele.
  • Taotluse esitamine ja menetlemine riikliku patendiameti (või Euroopa/rahvusvaheliste organite) ees ning suhtlemine eksperdiga (ekspertiisiprotsesside haldamine).
  • Opositsioonid, vastuväited ja apellatsioonid — vastuhakud kolmandate osapoolte taotlustele või kaitse tühistamisele.
  • Patendi kehtivuse hindamine (prior art-otsingud), vaba tegutsemise (freedom-to-operate) analüüs ja riskihindamine enne tootmist või turule toomist.
  • Läbirääkimised litsentside, ülekannete ja konfidentsiaallepingute osas ning portfellide haldus.
  • Koostöö juristide ja (vajadusel) kohtujuristidega patendiõiguse vaidlustes või rikkumisasjades.

Kvalifikatsioon ja jurisdiktsioonide erinevused

Patendivoliniku täpne pädevus ja nõuded erinevad riigiti. Paljudes riikides eeldatakse tehnilist kõrgharidust (nt inseneri- või loodus­teaduste kraad) ning spetsiaalse eksami sooritamist, mille läbinud isik saab õiguse esindada kliente patendiameti ees. Mõnes riigis on patendivolinik iseseisev ametinimetus, teistes aga sama rolli täidavad juristid või advokaadid.

Mõnes jurisdiktsioonis kasutatakse ka erinevaid nimetusi nagu patendivolinik, patendiagent või patendiadvokaat; mõnedel turgudel on need terminid omavahel asendatavad, teises paigas aga nõutakse ka õiguslikku kutsekvalifikatsiooni — st et patendivolinikul peab olema lisaks tehnilisele taustale ka juristi (advokaadi) kvalifikatsioon, et ta saaks osaleda kohtuvaidlustes klientide esindajana.

Erinevus patendiagendi ja advokaadi vahel

Olenevalt riigist on selge eristamine patendiagendi/patendivoliniku ja advokaadi (juristi) vahel. Näiteks:

  • Patendiagent/—volinik keskendub peamiselt patenditaotluste ja protseduuride tehnilisele poolele ning võib esindada kliente patendiameti juures.
  • Advokaat/jurist tegeleb laiemalt õigusalaste vaidluste ja kohtumenetlusega; kui patendiasja hõlmavad kohtuvaidlused, võib olla vaja advokaadi või patendivoliniku, kes on ka jurist.

USA näitel eksisteerivad mõisted patent agent ja patent attorney: agent võib esindada ainult patendiametis, attorney aga lisaks on täiskohaga advokaadiõigused kohtus. Euroopas on oma erisused (näiteks European Patent Attorney, kellel on õigused Euroopa Patendiameti ees).

Miks palgata patendivolinik?

  • Tõhusam kaitse: professionaal oskab vormistada leiutuse nii, et kaitsevõimalused oleksid maksimaalsed ja vähem vastuvõtlikud rünnakutele.
  • Riskide maandamine: patendivolinik aitab hinnata varasemaid patende ja vältida rikkumisohtu (freedom-to-operate analüüs).
  • Majanduslik kasu: õigeaegne ja õige kvaliteediga patendikaitse suurendab litsentsitavust ja ettevõtte väärtust.

Kuidas valida

Valides patendivolinikku, vaata tema kvalifikatsiooni (tehniline taust, eksamid ja kutsetunnistused), kogemust sinu valdkonnas, varasemaid juhtumeid ning klientide tagasisidet. Kaheosaline meeskond — tehniline patendivolinik koos advokaadiga kohtuasjades — on sageli parim lahendus, kui lisaks ametlikule kaitsele võib tekkida ka vaidluskohtumenetlus.

Järeldus. Patendivolinik on spetsiifiline nõustaja, kes ühendab tehnilised teadmised ja patendiõiguse praktika ning aitab leiutajatel ja ettevõtetel kaitsta ja hallata intellektuaalomandit. Kuna nõuded ja pädevused sõltuvad riigist, tuleks enne koostöö alustamist selgitada konkreetse jurisdiktsiooni reegleid ja volitusi.