Hagiavalduse esitamine
Hagiavalduse esitamine on tavaliselt kohtumenetluse esimene samm. See on siis, kui pooled esitavad ametlikult oma nõuded ja vastuväited. Kaebus on esimene hageja poolt esitatud avaldus, millega algab kohtuprotsess. Kaebuses loetletakse asjakohased faktiväited, millest tuleneb üks või mitu hagi esitamise alust. Samuti sisaldab see hagiavaldust ja mõnikord ka kahjunõuet. Seda nimetatakse ad quod damnum klausliks. Mõnes olukorras nimetatakse kaebust ka avalduseks. Sellisel juhul nimetatakse kaebuse esitajat avalduse esitajaks ja teist poolt kostjaks. Omavolikogus, mida mõnikord nimetatakse chancery'ks, võib esialgset hagiavaldust nimetada kas petitsiooniks või chancery'ks.
Muud terminid
- Inglismaa ja Walesi tsiviilkohtumenetluste puhul viitab termin "kaebus" protsessile, mille abil algatatakse tsiviilkohtumenetlus magistraadikohtus. Kaebus võib olla kas kirjalik või suuline.
- Vastuväide on (tavaliselt kostja poolt esitatud) avaldus. Sellega vaidlustatakse vastustaja avalduse õiguslik piisavus ja nõutakse, et kohus otsustaks kohe, kas avaldus on õiguslikult piisav. See toimub enne seda, kui pool peab vastuseks sisuliselt väiteid esitama. Kuna demurrer-menetlus nõudis kohest otsust nagu taotlus, läksid paljud tavaõiguslikud jurisdiktsioonid seetõttu üle kitsamale arusaamale hagiavaldustest. Neid nähakse kui kohtuasja küsimuste raamistamist, kuid mitte kui taotlusi iseenesest. Demurrer on asendatud hagiavalduse rahuldamata jätmise taotlusega või taotlusega jätta hagiavalduse üksikasjad välja.
- Vastus on kostja poolt esitatud avaldus. Selles tunnistatakse või eitatakse kaebuses loetletud konkreetseid väiteid. See on ühtlasi kostja üldine avaldus. Inglismaal ja Walesis nimetatakse samaväärset avaldust vastuseks (defence).
- Kostja võib esitada ka vastuhagi või kolmanda isiku kaebuse. See on teiste poolte kaasamine kohtuasjasse impleader-protsessi kaudu.
- Kostja võib esitada vastuhagi. Sellega esitatakse hagi, et kaitsta, vähendada või tasaarvestada hageja nõuet.
