Saksi-Coburg-Saalfeldi prints Friedrich Josias (26. detsember 1737 – 26. veebruar 1815) oli Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogi nooremliinist pärit aadeline, kes teenis pikka aega Habsburgide (Austria) väejuhtkonnas ja tõusis väljapandud teenete eest kõrgetesse sõjaväeametitesse.

Varasem elu ja päritolu

Ta sündis Coburgi Schloß Ehrenburgis, olles Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsogi Francis Josias'i ja Schwarzburg-Rudolstadti printsessi Anna Sophie noorim poeg. Noore mehena liitus ta sõjaliselt karjäärile, mis viis ta Habsburgide teenistusse.

Sõjaväeline karjäär kuni 1788. aastani

Josias astus 1759. aastal kolonelina Habsburgide sõjaväe teenistusse ja osales seitsmeaastases sõjas. Pideva teenistuse ja võitlustes nähtud julgeoleku tõttu tõusis ta 1773. aastaks feldmarssalleitnandi auastmesse. Tema kogemused ja maine tegid temast hinnatud väejuhataja, keda kasutati nii kaitsvas kui ka ründevõitluses.

Vene‑Türgi‑Austria sõda (1788–1791)

1788. aasta Vene‑Türgi‑Austria sõjas juhtis Josias Freiherr von Laudoni järel järgnenud armeekorpust, mis okupeeris Moldaavia. Ta vallutas Bessaraabias Hotõni ja osales koos Aleksandr Suvoroviga lahingutes, sealhulgas Focšani lahingus (1. augustil 1789). Rymniku lahingus sai tema vägi täieliku võidu Osmanite peaväe üle, mida juhtis suurvisiir Koca Yusuf Pasha; pärast seda vallutas ta suure osa Vallachiast, sealhulgas Bukaresti, mida kohaliku elanikkonna hulgas tervitati pärast vürst Nikolai Mavrogenese põgenemist. Varsti pärast neid lahinguid saadi temalt kõrgem sõjaväeline auaste (välikindral).

Perekondlikud suhted ja pojad

Moldaavia perioodil kohtus Josias Therese Stroffeckiga, kes ei kuulunud kõrgseltskonda. 24. septembril 1789 sündis tal Romanis poeg, kelle nimeks pandi Frederick. Pärast tagasipöördumist Coburgi sõnas Josias 24. detsembril Therese'iga abielludes avalikkusele, et on poisi isa. Frederick aadeldati Austria keisri poolt 25. augustil 1808. Aastate möödudes, 17. veebruaril 1853, andis Saksi‑Coburg‑Gotha hertsog Ernst II talle sugukondlikuks nimeks Freiherr von Rohmann — nimi, mis viitas tema sünnipaigale. Kuna Frederick sündis enne vanemate ametlikku abiellumist, ei omandanud ta õigust pärida Saksi‑Coburg‑Saalfeldi hertsogkonna trooni ega tiitleid.

1793–1794: Flandria kampaania ja Prantsuse revolutsioonisõjad

1793. ja 1794. aastal juhtis Josias Habsburgide armeed Austria Madalmaades, osaledes Flandria kampaanias. Tema algsed eduaktsioonid aitasid ajutiselt taastada Austria kontrolli selle regiooni üle: ta võitis lahingutes Prantsusmaa vastastega (sh Neerwindeni lahing 1793 ja Aldenhoveni lahing 1794) ning vallutas mitu kindlustatud kohta, sealhulgas Condé, Valenciennes', Quesnoy ja Landrecies'.

Siiski hakkasid liitlasvägede vahelised ebakõlad ja raskused varustuse, ühtse juhtimise ja taktikalise kooskõlastusega nõrgestama nende positsiooni. Selle tagajärjel kogesid liitlasväed rida tagasilööke ning 26. juunil 1794 said Josiasi juhitud väed Fleurus'i lahingus otsustava lüüasaamise, mis tähistas Austria sõjalise algatuse lõppfaasi selles regioonis.

Tagajärjed, lahkumine teenistusest ja elu Coburgis

Pärast rida sõjalisi ebaõnnestumisi lahkus Josias Hollandist. Habsburgide diplomaadid ja valitsus olid samal ajal juba otsustanud piirkonnast loobuda, mistõttu tema edasine väejuhtimine kaotas poliitilise tähenduse. Josias oli sügavalt rahulolematu nii üldise sõjapoliitika kui ka Austria välispoliitika (sh parun Thugut'i — Thugut'i — otsuste) ning liitlasvägede käitumisega. Pärast pingeid väejuhtkonnas astus ta kõrgest ametist tagasi ja tema asemele nimitati Clerfayti krahv (feldmarschalli või kõrgema väejuhi kohale). Seejärel pöördus Josias tagasi oma sünnipaika Coburgi, kus ta veetis oma viimased eluaastad ja suri 26. veebruaril 1815.

Pärand ja tähendus

  • Friedrich Josias on meeles kui kogenud Habsburgide väejuhti, kes teenis nii Saksa kui ka Austria huve mitmetes keerulistes sõjalistes olukordades 18. sajandi lõpus.
  • Tema tegevus Moldova ja Vallachia rindealal ning osalemine Suvorovi kampaaniates näitab selle perioodi liitlaste koostööd ja survet Osmanite impeeriumi vastu.
  • Flandria kampaania ja eriti Fleurus'i kaotus illustreerivad Prantsuse revolutsioonisõdade uut taset ning Habsburgide ja liitlaste raskusi revolutsioonilise Prantsusmaaga võitlemisel.