Tootmise efektiivsus (PPF): produktiivne ja allokatiivne tõhusus
Tootmise efektiivsus (PPF): kuidas maksimeerida tootlikkust ja allokatiivset tõhusust piiratud ressursside tingimustes — praktiline juhend optimaalsete otsuste ja ressursijaotuse jaoks.
Tootmise efektiivsus (inglise k. productive efficiency) tähendab olukorda, kus majandus ei saa ühe kauba toodangut suurendada ilma teatava hulga teise kauba tootmist vähendamata. See on ressursside optimaalne kasutamine tootmises: antud tehnoloogia ja ressursside juures saavutatakse maksimaalne võimalik kogutoodang. Selles tähenduses on iga punkt, mis asub tootmisvõimaluste piiril (PPF), produktiivselt tõhus — ükskõik milline liikumine ühest PPF-punktist teisest suunas nõuab teise kauba ohverdamist.
Tootmisvõimaluste piir (PPF) ja võimaluskulu
Tootmisvõimaluste piir (PPF) on graafiline kujutis, mis näitab, milliseid kaubakombinatsioone saab ühest ressursibaasist toota. Punktid kõveral on produktiivselt tõhusad; punktid kõvera sees tähendavad ressursside alakasutust; punktid väljaspool kõverat on antud ressursside ja tehnoloogia juures saavutatamatud. PPF-kujult loeme ka võimaluskulud ehk selle, mida tuleb ohverdada ühe kauba ühiku lisatootmiseks teise kauba arvelt. Tavaliselt on PPF kumer väljapoole, mis peegeldab kasvavat võimaluskulu (mida rohkem ühe kauba tootmist suurendatakse, seda rohkem tuleb teist ohverdada).
PPF nihkumine ja tootlikkuse kasv
Kui majanduse ettevõtted parandavad tootmismeetodeid või ressursibaas suureneb (nt rohkem tööjõudu, parem tehnoloogia), võib PPF nihkuda väljapoole. See tähendab, et mingit kaupa saab toota rohkem ilma teise kauba tootmist vähendamata. Selline nihkumine peegeldab suuremat toodangu hulka, mida majandus suudab teatud ajahetkel toota.
Tootmise ebaefektiivsus — põhjused ja näited
Tootmise ebaefektiivsus tekib siis, kui tootmistegureid ei kasutata täielikult või õigesti. Näited ja põhjused:
- Alakoormus ja töötuse esinemine: osa tööjõust on tööta või ei kasutata tootmises — näiteks kui töötajad istuvad ja ei tööta, väheneb tegelik tootmine ja majandus jääb kõvera sisemisele alale.
- Ressursside vale jaotus: tootmistegureid (nt maad, tööjõudu, kapitali või ettevõtet) kasutatakse valesti sektori või geograafilise piirkonna lõikes, mis põhjustab allokatiivset ja produktiivset raiskamist.
- Tehnoloogilised või organisatsioonilised piirangud: aegunud tootmismeetodid, halvad juhtimispraktikad või bürokraatia võivad takistada täielikku tootmist ning hoida majandust kõvera sees.
- Välised tegurid: loodusõnnetused, poliitiline ebastabiilsus või taristukahjustused võivad ajutiselt vähendada tootmisvõimet.
Allokatiivne tõhusus
Allokatiivne tõhusus on eriliik tootmise tõhususest, mis tähendab, et majanduses toodetakse just neid kaupu ja teenuseid ning täpselt sellises koguses, mis maksimeerib ühiskonna heaolu. Allokatiivselt tõhus olukord tekib siis, kui iga toote marginalne kasu (tarbija väärtus) võrdub selle marginalse maksumusega (marginaalkuluga). Teisisõnu ei suuda ühiskond suurendada üldist heaolu, nihutades ressursse ühelt tootelt teisele.
Allokatiivne efektiivsus ei pruugi alati kokku langeda produktiivse efektiivsusega: majandus võib toota maksimaalselt palju (olla produktiivselt efektiivne), ent toota liiga palju kaupa, mida inimesed ei vaja (allokatiivselt ebaefektiivne). Vastupidi võib toimuda ka — toodete valik ja hinnad võivad olla sellised, et tarbijate eelistustele vastavasse segmendisse ressursside suunamine on ebaefektiivne, kuigi tootmine endiselt kasutab ressursse täielikult.
Seos sotsiaalse heaoluga ja poliitika tähendus
Allokatiivne ja produktiivne tõhusus on rahuloleva ühiskonna alused. Paljud poliitikameetmed (nt maksupoliitika, subsiidiumid, hinnakontrollid, konkurentsipoliitika) püüavad parandada kas produktiivset, kas allokatiivset tõhusust või mõlemat. Samas võivad valesti kujundatud sekkumised (nt hinnakontrollid või subsiidiumid) viia ressursside ebaefektiivse jaotamiseni ning tootmise vähenemiseni.
Kokkuvõte
Tootmise efektiivsus tähendab, et antud ressursside ja tehnoloogiaga ei saa ühe kauba tootmist suurendada ilma teise arvelt. PPF aitab seda mõistet visualiseerida: kõik punktid kõveral on produktiivselt tõhusad, punktid sees on ebaefektiivsed ja punktid väljaspool praeguse võimekuse piiril saavutatamatud. Allokatiivne tõhusus lisab mõõdupuu ehk kas toodav kaupade ja teenuste kooslus annab ühiskonnale maksimaalse kasu. Mõlema tüübi mõistmine on oluline nii majanduspoliitika kujundamisel kui ka ettevõtete ja ühiskonna tootmisotsuste hindamisel.
Mudel
Tootlikkuse tõhusust saab näidata kas tootmisvõimaluste piiri (PPF) diagrammi või piirkulu ja keskmise kogukulu kõverate abil.
Tootmisvõimaluste piir
Eeldades, et majandus toodab ainult 2 kaupa - relvi ja võid. Diagrammi punktid B, C ja D loetakse produktiivselt tõhusaks, sest ei ole võimalik toota rohkem kummagi kauba toodangut, ilma et oleks vaja vähendada teise kauba tootmist. Näiteks kui majandus toodab punktis D, siis ainus võimalus toota rohkem võid on vähendada relvade tootmist, jõudes seega punkti C.
Kui majanduses toodeti algselt skeemi punktis A, on võimalik toota rohkem võid ja relvi, ilma et oleks vaja vähendada ühegi neist tootmist. Kui see juhtub, nihkub majandus punktist A punkti D ja kasutab oma ressursse paremini ära.
Kui aga majandus tootis algselt punktis D ja tahab toota rohkem võid, tuleks relvade tootmist vähendada. Kui relvade tootmist ei vähendata, peaks majandus tootma punktis X, mis ei ole tegelikkuses võimalik, sest lisatoodangu tootmiseks puuduvad ressursid.
Piirmäärane ja keskmine kogukulu
Ettevõtte puhul, mis toodab teatavat liiki kaupa, on piirkulu (MC) ja keskmise kogukulu (ATC) kõverad, kui ta toodab täiendavat toodanguühikut, nagu on näidatud joonisel.
Definitsiooni kohaselt kohtub MC-kõver ATC-kõveraga selle miinimumpunktis, mis on diagrammil punkt P1 ja Q1. Selles punktis tooks rohkem kui Q1 tootmine ettevõttele rohkem kulusid kui kasu, samas kui rohkem kui Q1 tootmine tähendaks, et rohkemate kaupade tootmisest on rohkem kasu kui kulusid. Seega oleks punkt P1 ja Q1 just õige punkt ja kõik ettevõtte ressursid oleksid täielikult ja parimal võimalikul viisil ära kasutatud.
Tegelikkuses on ebatõenäoline, et ettevõtted, mis on vähem konkurentsivõimelised, toodavad tootlikult tõhusal tasemel, sest nad teenivad ülisuurt kasumit ja neil ei ole vajadust kulusid kärpida. Neid ettevõtteid peetakse seega X-tehenduseta ettevõteteks.
Tootlikkuse tõhusus tekib kauba keskmise kogukulu kõvera miinimumil.
Tootmisvõimaluste piirikõver
Küsimused ja vastused
K: Mis on produktiivne tõhusus?
V: Tootlik tõhusus on olukord, kus majandus ei suuda toota rohkem ühte kaupa ilma teise kauba tootmist vähendamata, sest ressursid on piiratud.
K: Kuidas saab tootliku tõhususe mõistet näidata?
V: Tootlikkuse tõhususe mõistet saab näidata tootmisvõimaluste piiril (PPF), kus kõik punktid kõveral on produktiivselt tõhusad.
K: Mida tähendab tootlik tõhusus?
V: Tootlikkuse tõhusus viitab maksimaalsele toodangu hulgale, mida majandus suudab teatud ajahetkel toota.
K: Kas PPF võib nihkuda väljapoole?
V: Jah, kui majanduses tegutsevad ettevõtted parandaksid oma tootmismeetodeid ja suurendaksid tootlikkust, on võimalik, et PPF nihkub väljapoole, võimaldades seega toota rohkem kaupu kui varem.
K: Mis on tootlik ebaefektiivsus?
V: Tootlik ebaefektiivsus tekib siis, kui tootmistegureid (st maad, tööjõudu, kapitali või ettevõtlust) ei kasutata maksimaalselt.
K: Kas tööjõud töötajate näol võib olla tootlik ebaefektiivne?
V: Jah, kui töölist kasutatakse suurema toodangu tootmiseks kui varem, siis oleks produktiivselt ebaefektiivne, kui töötaja ei teeks tööd.
K: Mis on allokatiivne tõhusus?
V: Allokatiivne tõhusus on produktiivse tõhususe eriliik, mille puhul toodetakse õige kogus kaupu, mis toob ühiskonnale parimat kasu.
Otsige