Rana (konnaperekond) — üle 90 liiki, levik, välimus ja käitumine

Rana on konnade perekond. Neid konni on üle 90 liigi. Nende hulka kuuluvad tiigikonnad, nagu näiteks Euroopas elav harilik konn. Siia kuuluvad ka pruunikonn, leopardikonn ja ameerika härjakonn. Rana perekonna liikmeid võib leida Euraasias, Põhja-Ameerikas, Aafrikas, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas.

Rana liigid on väga suured. Neil on õhuke vöökoht ja kortsuline nahk. Enamikul Rana konnadest ei ole tüükad nagu paljudel kärnkonnadel. Rana konnad on oma pikkade sihvakate jalgade tõttu suurepärased hüppajad. Kõigil Rana konnadel, sealhulgas enamikul konnadest, on võrkjad jalad. See võimaldab neil vees ujuda. Rana konnad on enamasti rohelised ja nende peal on pruunid. Nende kehal on tumedamad ja kollakad laigud.

Liikide arv ja taksonoomia

Tavapäraselt nimetatakse perekonda Rana laiaulatuslikuks, kuid taksonoomia on viimastel aastakümnetel muutunud: osa varem Rana kuuluvaid liike on ümber paigutatud teistesse perekondadesse (näiteks Lithobates, Pelophylax jt). Siiski hõlmab nimetus endiselt enam kui 90 liiki, mis erinevad suuruse, värvuse ja elupaiga poolest.

Elupaigad ja levik

Rana konnad eelistavad niiskeid elupaiku: tiigid, järved, ojad, märgalaalad, metsaservad ja niidud. Mõned liigid veedavad suure osa ajast vees, teised liiguvad maapinnal ja otsivad sobivaid veekogusid paljunemiseks. Paljud liigid talvituvad muda all või vees sügavas kohas, kus temperatuur püsib kõrgem.

Välimus ja eripärad

Kehaehitus: nende keha on enamasti kompaktne, pea lühike, silmad väljaulatuvad ja kõrvale suunatud, mis aitab jälgida ümbrust.
Jäsemed: tagajäsemed on pikad ja tugevad, sobivad hüppamiseks ning ujumiseks — tagajalad on enamasti võrkjad (võrkjad jalad).
Nahk: enamasti sile või kergelt kortsuline; erinevalt kärnkonnadest puuduvad paljudel Rana liikidel selged tüükad (tüükad).
Värvus: varieerub rohelisest ja pruunist kuni kollakate ja tumedate laikudeni; isas- ja emasloomadel võib esineda erisusi (seksuaalne dimorfism).
Suurus: liigiti väga erinev — väiksemad liigid on vaid paar sentimeetrit pikad, suurimad (nt ameerika härjakonn) võivad olla mitu korda suuremad.

Eluviis ja käitumine

Rana konnad on enamasti oportunistlikud kiskjad: nende toiduks on putukad, ämblikud, teised väiksemad selgrootud ja aeg-ajalt väikesed selgroogsed (nt pisemad konnad, kalad). Ööpäevaaktiivsus sõltub liigist — paljud on aktiivsemad hämaruses ja öösel, mõni aga ka päevasel ajal.

Konnad kasutavad paaritumisel amplexust — isane haarab emast kinni ning väline viljastus toimub, kui emane muneb. Poegimine toimub vee kohal vabalt hõljuvate või spetsiaalsete mättakute kujul, kust kooruvad niinimetatud tõugikud (tibud), kes arengufaasis saavad lõpuks neljakäpalisteks konnadeks.

Käitumise erisused

Kõne ja helid: isased teevad paaritumiskutset, mis on liigiti erinevad ning aitavad emaseid ligi meelitada.
Hüpped ja ujumine: pikad tagajäsemed võimaldavad kiiret põgenemist ja efektiivset liikumist vees.
Kaitsemehhanismid: värvuse peibutis, veesse põgenemine ning mõnel liigil ka mürgine nahapind (harvem).

Paljunemine ja areng

Paljunemine toimub tavaliselt vees. Emased munevad suure hulga mune (sadu kuni tuhanded), mis jäävad alguses kleepuvateks massideks. Munadest kooruvad vastsed (tõugikud), kes toituvad alguses peamiselt taimset päritolu ainetest ja mikroorganismidest; nappide nädalate kuni kuude jooksul toimub konnaks muutumine (metamorfoos).

Säilimine ja ohud

Paljud Rana liigid seisavad silmitsi inimtekkeliste ohtudega: elupaikade hävitamine, veereostus, invasiivsed liigid (näiteks sisse viidud härjakonn võib supresseerida kohalikke liike), haigused (nt chytridiomükoos) ning kliimamuutused. Samas on mõned liigid laialt levinud ja kohanemisvõimelised.

Bioindikaatorid: konnad on tundlikud keskkonnamuutustele ja vee kvaliteedile, mistõttu neid tihti kasutatakse ökoloogilistes uuringutes keskkonnaseisundi hindamiseks.

Inimsuhted

Inimesed kohtlevad Rana konni erinevalt: mõnes kultuuris on konnavärgid ja liha toiduks, teises on nad aiakülalised, kes aitavad kahjurite tõrjes. Paljudes kohtades kehtivad kaitsemeetmed, et vältida koosluste ja liikide väljasuremist.

Kui soovite konkreetsema info mõne Rana liigi kohta (näiteks harilik konn või ameerika härjakonn), saan lisada liigiomase kirjelduse, leviku ja kaitseoleku andmed.

Raamatud

Dubois, A. & Ohler, A. (1995) Frogs of the subgenus Pelophylax (Amphibia, Anura, genus Rana): olemasolevate ja kehtivate teaduslike nimede kataloog, koos kommentaaridega nime kandvate tüüpide kohta, täielike sünonüümide ja kavandatud üldnimede kohta ning kõigi tüübipaikade kaartidega. In: Ogielska, M. (ed.): II rahvusvaheline sümpoosion Euroopa veesammaste ökoloogia ja geneetika teemal, 18.-25. september 1994, Wroclaw, Poola. Zoologica Poloniae 39(3-4): 139-204.
Frost, Darrel R. (2006): Kahepaiksete liigid maailmas: veebipõhine viide. Versioon 4, 2006-AUG-17.
Hillis, D. M. & Wilcox, T. P. (2005): Uue Maailma tõeliste konnade (Rana) fülogeneesia. Mol. Phylogenet. Evol. 34(2): 299-314. doi:10.1016/j.ympev.2004.10.007 PDF fulltext
Matsui, Masafumi (2007): Rana okinavana Boettger, 1895, Ryukyus, Jaapan (Amphibia: Anura: Ranidae). Zool. Sci. 24: 199-204. doi:10.2108/zsj.24.199 (HTML abstract)
Pauly, Greg B., Hillis, David M. & Cannatella, David C. (2009): Taksonoomiline vabadus ja ametlike liiginimede nimekirjade roll. Herpetologica 65: 115-128. PDF täistekst
Stuart, Bryan L. (2008): Huia (Amphibia: Ranidae) fülogeneetiline probleem. Mol. Phylogenet. Evol. 46(1): 49-60. doi:10.1016/j.ympev.2007.09.016 (HTMl abstract)

Küsimused ja vastused

K: Mis on Rana?

V: Rana on konnade sugukond.

K: Kui palju on Rana liike?

V: Rana liike on üle 90.

K: Kus võib Rana't leida?

V: Rana't võib leida Euraasias, Põhja-Ameerikas, Aafrikas, Kesk-Ameerikas ja Lõuna-Ameerika põhjaosas.

K: Kuidas näevad Rana konnad välja?

V: Rana konnad on väga suure pikkusega, õhukese vöökohaga ja kortsulise nahaga. Nad on enamasti rohelised ja pealt pruunid, nende kehal on tumedamad ja kollakad laigud.

K: Kas Rana konnadel on tüükad?

V: Enamikul Rana konnadest ei ole tüükad nagu paljudel kärnkonnadel.

K: Kuidas liiguvad Rana konnad vees?

V: Kõigil Rana konnadel, sealhulgas enamikul konnadest, on võrkjad jalad. See võimaldab neil vees ujuda.

K: Miks on Rana konnad suured hüppajad?

V: Rana konnad on suurepärased hüppajad, sest neil on pikad sihvakad jalad.