Vastupidavus

Psühholoogia

Vastupidavus on termin, mida kasutatakse psühholoogias, et kirjeldada inimeste võimet tulla toime stressi ja katastroofidega. Seda kasutatakse ka selleks, et näidata vastupanuvõime omadust tulevaste negatiivsete sündmuste suhtes. Seda vastupanuvõime psühholoogilist tähendust vastandatakse sageli "riskiteguritele".

Materjalid

Füüsikas ja inseneriteaduses on elastsus määratletud kui materjali võime võtta elastselt deformeerudes energiat vastu ja seejärel, kui seda koormust vähendatakse, taastada see energia. Teisisõnu on see maksimaalne energia, mida saab elastselt salvestada ühe mahu kohta. Seda kujutab pinge-venitusdiagrammi elastse piirkonna kõveraalune pindala.

Vastupidavusmoodul, U r {\displaystyle U_{r}} saab arvutada järgmise valemiga: U r = σ 2 2 E = 0,5 σ ϵ = 0,5 σ ( σ E ) {\displaystyle U_{r}={\frac {\sigma ^{2}}{2E}}=0,5\sigma \epsilon =0,5\sigma \left({\frac {\sigma }{E}}\right)} , kus σ {\displaystyle \sigma } on voolavuspiir, E on elastsusmoodul ja ϵ {\displaystyle \epsilon } on pinge.

Suure vastupidavusega biomaterjali näide on liigendikrunt, mis on luude otsi kattev aine liigeste, näiteks põlve- ja puusaliigeste puhul.

Süsteemid

Ökoloogia

Ökoloogias on vastupanuvõimet defineeritud kahel konkureerival viisil, mis rõhutavad stabiilsuse kahte erinevat aspekti.

Üks määratlus on kiirus, millega süsteem pöördub pärast häireid tagasi ühtsesse püsivasse või tsüklilisse seisundisse. See vastupidavuse määratlus eeldab, et süsteemi käitumine jääb stabiilsesse valdkonda, mis sisaldab seda püsivat seisundit.

Kui süsteem suudab ümber organiseeruda, st liikuda ühest stabiilsusvaldkonnast teise, on ökosüsteemi dünaamika asjakohasemaks mõõdupuuks ökoloogiline vastupidavus. See on mõõt, mis näitab, kui palju muutusi või häireid on vaja, et süsteem muutuks ühest üksteist tugevdavate protsesside ja struktuuride kogumist teise protsesside ja struktuuride kogumisse.

Teine määratlus rõhutab tingimusi, mis on kaugel kõikidest püsivusastmetest, kus ebastabiilsus võib süsteemi viia teise käitumisrežiimi - st teise stabiilsuspiirkonda. Sellisel juhul mõõdetakse vastupidavust häirete suuruse järgi, mida on võimalik taluda enne, kui süsteem muudab oma struktuuri, muutes muutujaid ja protsesse, mis kontrollivad käitumist. Seda tüüpi vastupanuvõimet on määratletud kui ökoloogilist vastupanuvõimet.

Majandus ja ettevõtlus

Majanduslik vastupanuvõime on kohaliku majanduse suutlikkus säilitada funktsioneerimist, tööhõivet ja heaolu, kui teatud tüüpi kohaliku tööstuse või tööandja kadumisest tingitud šokist tulenev häire on tekkinud.

Töö- ja organisatsiooniline ohutus

Tööstusohutuse laiemas valdkonnas on hakatud kasutama mõistet vastupidavus, et rõhutada, et ohutus peab olema nii ennetav kui ka reageeriv. Kui tavapärased riskijuhtimise lähenemisviisid rõhutavad rikke tõenäosuse arvutamist, siis vastupidavustehnika otsib võimalusi, kuidas tugevdada organisatsioonide võimet luua protsesse, mis on vastupidavad, kuid samas paindlikud.

Võrk

Vastupidavus on võrgu võime pakkuda ja säilitada vastuvõetavat teenindustaset erinevate rikete ja tavapärase toimimise probleemide korral.

Vastupidavate võrkude eesmärk on pakkuda rakendustele vastuvõetavat teenust:

• kasutajate ja rakenduste võimalus pääseda vajaduse korral ligi teabele, nt:
• Veebi sirvimine
• hajutatud andmebaasile juurdepääs
• Kõik see ei ole tõsi
• olukorrateadlikkus
• läbiva sideühenduse säilitamine, nt:
• arvutipõhine ühistöö
• videokonverents
• telekonverents (sealhulgas VoIP-kõned)
• hajutatud töötlemise ja võrgupõhise salvestamise toimimine, nt:
• hajutatud protsesside võime omavahel suhelda
• protsesside võime lugeda ja kirjutada võrgumälu