Baltix GNU/Linux — Balti kasutajatele suunatud Debian/Ubuntu distributsioon
Baltix GNU/Linux — Balti kasutajatele mõeldud Debian/Ubuntu-põhine Live CD: täisfunktsionaalne, mitmekeelne (eesti, läti, leedu, vene), kasutajasõbralik GNOME töölauaga.
Baltix GNU/Linux on Linuxi distributsioon, mille eesmärk on pakkuda täielikku ja kasutajasõbralikku operatsioonisüsteemi Balti maade elanikele. Projekt põhineb klassikalistel Debian/Ubuntu põhimõtetel — selle arendusloos on kasutatud nii Debianit kui ka Ubuntu komponente — ning rõhk on paiksel lokaliseerimisel, kasutajasõbralikkusel ja eluiga pikendaval Live-kasutusel. Toetatud keeled hõlmavad leedu, läti, eesti, vene, inglise, norra ja teisi Balti regiooni naabruses kõneldavaid keeli; põhikeel on leedu keel.
Omadused ja sisu
Baltix on loodud nii testimiseks otse Live-meediast kui ka süsteemi installeerimiseks kõvakettale. Distribuut kasutab GNOME töölauakeskkonda ja levitatakse tavaliselt installeeritava Live CD (või tänapäeval Live USB) kujul, mis võimaldab süsteemi proovida enne paigaldamist. Põhitähelepanu on kohalikel seadistustel: klaviatuuripaigutused, tõlked kasutajaliideses, kohalike keelte fondid ning sisukaudne abi ja dokumentatsioon baltikeeltes.
Tarkvarapakettide haldamine BASE-tasemel toimub Debian/Ubuntu traditsiooniliste tööriistade kaudu (APT, dpkg), mis annab juurdepääsu laiale hulgale vaba tarkvara paketile. Distributsioon sisaldab tavaliselt kõiki igapäevaseid töövahendeid — veebibrauserit, kontoritarkvara, meediapleiereid, e-posti kliente ja arendustööriistu — nii et süsteem sobib nii kodukasutajale kui ka koolidele ning väiksematele organisatsioonidele.
Ajalugu
Baltix GNU/Linuxi esimesed avalikud versioonid ilmusid 2003. aastal. Algusaegadel põhines projekt Knoppix Live CD-l ja Live CD mõttel ning kasutas hiljem Morphix Live CD komponente. Sellest on kujunenud mitmekeelne levitus, mille peamine missioon on teha Linuxi kasutuselevõtt ligipääsetavaks Balti piirkonnas.
Paigaldus ja süsteeminõuded
- Paigaldus: võimalik käivitada otse Live-meedialt ja soovi korral installeerida kõvakettale; tänapäeval on Live USB loomine tavaline.
- Süsteeminõuded: sõltuvad konkreetse versiooni ning valitud töölauakeskkonna konfiguratsioonist. Üldjuhul sobib vaatamiseks ja proovimiseks ka vanemate arvutitega, kuid sujuvaks GNOME-kogemuseks on soovitatav vähemalt 2 GB RAMi ja 2‑tuumaline protsessor.
- Kontinentsiaalne kasutus: võib seadistada püsivuse (persistence) Live USB peal, et säilitada seadistused ja failid ilma paigaldamiseta.
Lokaliseerimine ja kasutajatuge
Projekt keskendub tugevatele kohalikele keeletoele ja standarditele: menüüde, abitekstide ning süsteemi teavituste tõlked eesti, läti ja leedu keelde on Baltixi põhifunktsioonide hulgas. Lisaks pakutakse kohalikke klaviatuuripaigutusi, sisendmeetodeid ning fonte, mis tagavad mugava töö baltikeelsete tekstidega.
Tarkvarahaldus ja turvalisus
Baltix kasutab paketihaldust vastavalt Debian/Ubuntu mudelile (APT), mis hõlbustab turvauuenduste ja tarkvarapakettide haldamist. Turvauuendused sõltuvad peamisest baasdistributsioonist (Debian/Ubuntu) ning nende väljastamine toimub vastavalt sellelt saadavale paketipõhjale.
Kogukond ja toetus
Baltixi arenduse ja leviku taga on kogukond Balti riikidest. Tavaliselt on olemas foorumid, e-posti nimekirjad ja dokumentatsioon kohalikus keeles, mis aitavad uutel kasutajatel paigaldamisel ja tarkvara kasutamisel. Projekt sobib hästi koolidele, vaba tarkvara entusiastidele ning asutustele, kes vajavad lokaalselt kohandatud Linuxilahendust.
Kellele Baltix sobib?
Baltix on hea valik neile, kes otsivad vaba tarkvara lahendust, mis on eelhäälestatud Baltimaade keelte ja vajadustega. See sobib avalikesse õppeasutustesse, kirjanduskeskustesse, väikestesse ettevõtetesse ja arvutikasutajatele, kes eelistavad töölauakeskkonda, mis töötab otse Live-meediast ning pakub lihtsat võimalust Linuxiga tutvumiseks.
Lisateavet, allalaadimis- ja installijuhendeid ning värskemate versioonide infot leiab projekti ametlikelt kanalitelt ja dokumentatsioonist.
Täiendav tarkvara
Baltixil on tarkvarapaketid, mida Ubuntus ei ole:
- Õppetarkvara lastele ja täiskasvanutele, sealhulgas GCompris, TuxPaint, Atomix jne.
- Huvitavad ja naljakad mängud, sealhulgas Pingus, Chess, PlanetPenguin Racer
- Vektorgraafika, CAD ja diagrammide joonistamise tarkvara, sealhulgas Inkscape, QCAD ja Dia
- Toetab enamikku video- ja audioformaate, sealhulgas DVD, DivX, AVI, MPEG, Xvid, Theora, Ogg Vorbis, MP3.
- Kerge töölauakeskkond - LXDE + PCManFM (vanematel versioonidel oli IceWM kerge aknahaldurina)
- Võimalus käivitada palju tarkvara, mis on kompileeritud MS Windows OS jaoks (Wine'i ühilduvuskihi kaudu).
- Clipart, CAD- ja kontoridokumentide mallid
- Palju muid pakette, mis on kasulikud leedulastele ja teistele baltlastele, sealhulgas
- universaalne sõnastik tarkvara OpenDict
- erinevad õigekirja- ja sidekriipsusõnastikud jne.
Baltix saab töötada otse live-cd-lt, ilma arvuti püsisalvestusse (kõvakettale, pooljuhtkettale jne) paigaldamata, kuid seda saab ka installeerida arvuti Linuxi või Windowsi partitsiooni(de)sse.
Baltix Goals
- Lihtne ja kohe valmis enamikele leedu, läti ja vene keele kodu-/kontorikasutajatele (multimeediatoe või kontoritöö jaoks ei ole vaja installeerida lisatarkvara, nt õigekirjasõnastikke või malle).
- Võimalus käivitada tarkvara, mis on kompileeritud enamiku populaarsete operatsioonisüsteemide jaoks, näiteks Windows'ile.
- Võimalus töötada mugavalt vanemates arvutites (alates 64 MB RAM ja 200 MHz CPU), vähe ressursse tarbiv töölauakeskkond on lisatud (praegu LXDE).
- Arvutitootjatele mugav (Baltix 0.8.x ja 1.x) on mitteinteraktiivne automaatne paigaldus (autoinstall) - operatsioonisüsteemi saab arvutisse paigaldada umbes 10 minutiga ilma kasutaja sekkumiseta.
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on Baltix GNU/Linux?
V: Baltix GNU/Linux on Linuxi distributsioon, mis on operatsioonisüsteem leedu ja läti rahvale, mis põhineb Debianil ja Ubuntul.
K: Mis on Baltix GNU/Linuxi eesmärk?
V: Baltix GNU/Linuxi eesmärk on olla täielik ja kasutajasõbralik operatsioonisüsteem Leedu ja Läti inimestele.
K: Milliseid keeli toetab Baltix GNU/Linux?
V: Baltix GNU/Linux toetab leedu, läti, eesti, vene, inglise, norra ja teisi Balti regioonis ja selle ümbruses elavaid keeli. Peamine keel on leedu keel.
K: Millist töölauakeskkonda kasutab Baltix GNU/Linux?
V: Baltix GNU/Linux kasutab töölauakeskkonda GNOME.
K: Kuidas Baltix GNU/Linuxi levitatakse?
V: Baltix GNU/Linuxi levitatakse installeeritava Live CD-na.
K: Millal ilmusid Baltix GNU/Linuxi esimesed avalikud versioonid?
V: Baltix GNU/Linuxi esimesed avalikud versioonid ilmusid 2003. aastal ja põhinesid Knoppix Live CD-l ja Debian tarkvarapakettidel ning hiljem Ubuntu operatsioonisüsteemil.
K: Millised operatsioonisüsteemid on Baltix GNU/Linuxi aluseks?
V: Baltix GNU/Linux põhineb nii Debianil kui ka Ubuntul.
Otsige