Salle Le Peletier — Pariisi ooperimaja (1821–1873): ajalugu ja nimed

Salle Le Peletier (mõnikord ka Salle de la rue Le Peletier või Opéra Le Peletier) oli Pariisi ooperi koduks alates 1821. aastast kuni hoone hävitamiseni tulekahjus 1873. aastal. Teatri projekteeris ja ehitas arhitekt François Debret endise Hôtel de Choiseul'i kohale. Teatri eksisteerimise ajal toimunud paljude valitsemis- ja juhtkonnavahetuste tõttu oli teatril mitu erinevat ametlikku nime, millest tähtsamad olid järgmised: Théâtre de l'Académie Royale de Musique (1821-1848), Opéra-Théâtre de la Nation (1848-1850), Théâtre de l'Académie Nationale de Musique (1850-1852), Théâtre de l'Académie Impériale de Musique (1852-1854), Théâtre Impérial de l'Opéra (1854-1870) ja Théâtre National de l'Opéra (1870-1873).

Ajalugu ja ehitus

Salle Le Peletier avati 1821. aastal, kui Pariisi ooperi varasemad majad osaliselt muudetud või hävinud ning uue hoone vajadus oli ilmselge. François Debret kasutas ehitusel osaliselt olemas olnud maatükki ja elemente endisest Hôtel de Choiseul'ist. Kuigi arhitektuur ei olnud nii uhke kui hilisem Palais Garnier, oli Salle Le Peletier oma ajastu tingimustes funktsionaalne ja võimaldas suuremahulisi ooperi- ning balletietendusi.

Arhitektuur ja lavatehnika

Hoone oli üles ehitatud vastavalt 19. sajandi teatristandarditele: mitmed rõdukorrused, kastid, hobuseraua-kujulise (horseshoe) saaliga auditoorium ning avar lava. Salle Le Peletier oli tuntud oma ulatusliku lavatehnika poolest — sinna mahutati keerukad dekoratsioonid, mehhanismid ja maskeerimisruumid, mis võimaldasid laval suuri massistseene ja eriefekte. Teater kasutati nii metall- kui ka gaasivalgustust, mis oli selle aja jaoks kaasaegne lahendus.

Tähtsad etendused ja trupp

Salle Le Peletier oli Pariisi ooperi ning Pariisi ooperiballeti (Paris Opera Ballet) keskmeks terve sajandi jooksul. Seal toimusid mitmed tähtsündmused ja esiettekanded, mis kujundasid 19. sajandi muusikalist maastikku. Näidetena võib nimetada mitmeid suuri ooperiesiettekandeid ja menuteoseid, mis Pariisi publikule esmakordselt ette kanti, samuti balletile pühendatud lavastusi.

• Teatri püsiv trupp hõlmas silmapaistvaid lauljaid, dirigente ja koreograafe, kelle töö mõjutas nii Prantsuse kui ka kogu Euroopa ooperikultuuri.
• Balletirollide ja koreograafia arendamine Salle Le Peletier'is andis olulise panuse klassikalise balletitraditsiooni kujunemisse.

Tulekahju 1873 ja pärand

Salle Le Peletier hävis suure tulekahju tagajärjel 1873. aastal, mis lõpetas selle hoone kui Pariisi ooperi etenduste koha ajastu. Pärast põlengut jätkas ooperiteater tegevust erinevates ajutistes saalides kuni uue, Alexandre Garnier'i kavandatud ja kõrgelt dekoreeritud Palais Garnier'i valmimiseni ja avamiseni 1875. aastal. Kuigi Salle Le Peletier ise ei säilinud, on selle pärand tähtis: see oli keskseks lavaks mitmete oluliste ooperi- ja balletiteoste saamisloos ning aitas kinnistada Pariisi kui Euroopa muusikakeskuse mainet.

Mõju ja tänapäevane tähendus

Salle Le Peletier ajalugu peegeldab muutusi 19. sajandi kultuuripoliitikas, kunstilistes maitse-eelistustes ja lavatehnoloogia arengus. Paljude ooperi- ja balletiloojate ning esinejate karjäärid on seotud selle ajaga ja selle saaliga; teatri roll Pariisi kultuuriinstitutsioonina oli määrav. Tänapäeval meenutatakse Salle Le Peletier'i peamiselt ajaloolistes uurimustes, kirjas- ja pildimaterjalis ning see on tähtis peatükk Pariisi ooperi loo ümber.

Otsing