The Crucible - Arthur Milleri näidend: Salemi nõiaprotsessid ja McCarthyism
"The Crucible" — Arthur Milleri terav allegooria Salemi nõiaprotsessidest ja McCarthyismi tumedast ajast, mis paljastab hirmu, vale- ja ühiskondliku tagakiusamise tagajärjed.
"The Crucible" on Arthur Milleri 1950. aastate näidend Salemi nõiaprotsessidest. Kuigi tegevus on paigutatud 1692. aasta Massachusettsisse, kasutas Miller seda ajaloolist tausta, et rääkida oma aja hirmust ja õiguslikest ebaõiglusi lõimivaist nähtustest.
Sisu lühidalt
Näidendis vallandub väike Puritaanide kogukonnas paanika, kui noored tüdrukud hakkavad näitama kummalisi käitumisi ja süüdistavad teisi inimesi nõiduses. Süüdistused kasvavad kiiresti massihüsteeriaks: sõprade, naabrite ja isegi perepoegade vastu esitatakse valesüüdistusi. Keskmes on John Proctor, kes püüab tõde kaitsta, samal ajal kui tema varasem suhe Abigail Williamsiga seab ohtu tema maine. Kohtuprotsessid viivad traagiliste tagajärgedeni – mõned vangistatakse, teisi süüdistatakse ja hukkavad. Näidend uurib, mida inimesed on valmis tegema oma maine hoidmiseks või süütuse tunnistamiseks.
Peategelased
- John Proctor – viga teinud, aga aus talumees, kelle sisemine konflikt ja vastupanu sotsiaalsele survele on näidendi keskmes.
- Abigail Williams – noor naine, kes algatab suurema osa süüdistustest; tema manipuleerimine ja kättemaksumotivatsioon käivitavad sündmused.
- Elizabeth Proctor – Johni naine, kelle au ja suhted abikaasaga satuvad proovile.
- Reverend Hale – õpetaja ja nõiaprotsesside ekspert, kes esialgu usub süüdistusi, kuid hiljem kahtleb ja kahetseb oma rolli.
- Reverend Parris – koguduse vaimulik, kelle kartus maine kaotuse ees süvendab paanikat.
- Judge Danforth – kohalik kohtunik, kelle autoriteet ja veendumus oma õigsuses takistavad õiguskaitse vigu tunnistamast.
- Giles Corey ja Rebecca Nurse – kogukonna liikmed, kelle saatus peegeldab kohtuasjade julmust ja ebaõiglust.
Põhiteemad
- Massihüsteeria ja manipulatsioon: kuidas paanika levib ja inimesed satuvad hirmu ajel tegutsema irratsionaalselt.
- Maine ja südametunnistus: kui tähtis on maine säilitamine ja milliseid valikuid inimesed teevad enda ja tõe vahel.
- Võim ja autoriteet: kuidas ametivõim võib õigust eirata, kui kontroll läheb isiklikule veendumusele ja hirmule üle.
- Valesüüdistused ja tagajärjed: näidend näitab, kuidas väited ilma tõenditeta võivad hävitada elusid.
Ajalooline kontekst ja seos McCarthyismiga
Miller kirjutas selle näidendi McCarthyismi ajal Ameerikas. Paljud inimesed kartsid, et kommunism ohustab Ameerika eluviisi; käisid kuulamised ja avalikud rünnakud kahtlustatavate vastu, sageli ilma kindlate tõenditeta. Miller kasutas Salemi ajaloo sümboolikat, et näidata, kuidas ühiskond võib enda hirmude tõttu õiglust hävitada. Näidend toimib allegooriana: Salemi nõiakahtlustused peegeldavad McCarthy-aegseid süüdistusi ja poliitilist survekatset, millel olid tõsised isiklikud ja ühiskondlikud tagajärjed.
Lavastus, filmid ja vastuvõtt
- Näidend esietendus 1950. aastate alguses ja on sellest ajast alates saanud maailma repertuaari klassikaks — teda on lavastatud mitmetes riikides ja ta on sageli õpikutekstides kirjeldatud näitena poliitilisest allegooriast.
- 1996. aastal tehti näidendist populaarne filmiversioon, milles mängivad muuhulgas Daniel Day-Lewis ja Winona Ryder, mis aitas uuel publikul tutvuda loo ja selle teemadega.
- Millerile endale andis näidend võimaluse avalikult kritiseerida ja analüüsida oma aja poliitilisi nähtusi ning selle mõju kirjandus- ja teatriklassikale on püsiv.
Miks "The Crucible" on tänapäeval oluline?
"The Crucible" tuletab meelde, et hirm, eelarvamused ja autoriteedi kuritarvitamine võivad kiiresti viia ebaõigluse ja vägivallani. Näidend kutsub lugejat ja vaatajat kriitiliselt suhtuma nii kollektiivsesse hirmu kui ka isiklikesse valikutesse: kas kaitsta tõde ja inimeseks olemist või järgida populaarset, kuid väärat narratiivi. Seetõttu jääb see töö aktuaalseks ka tänapäeva poliitilistes ja sotsiaalsetes aruteludes.
Tegelased
Paljud "Crucible'i" tegelased põhinevad tegelastel, kes osalesid Salemi nõiaprotsessides. Mõned neist põhinevad ka 1950. aastate punase hirmu ajal tegutsenud inimestel, nagu Joseph McCarthy ja Julius Rosenberg.
- John Proctor - linnapidaja, tal oli suhe Abigail Williamsiga, tal on kolm poega, teda süüdistatakse nõidus, ta keeldub ütlemast, et ta eksis, ja sureb oma väärikuse eest.
- Abigail Williams - Samuel Parrise'i vennatütar, John ja Elizabeth Proctori endine teenija. Kasutab kohtuprotsessi selleks, et saada linnas staatust ja kätte maksta Elizabethile.
- Reverend Parris - kohalik koguduse vaimulik, kes algatab nõiaprobleemi, tuues kohale Rev. Hale'i. Abigaili onu
- Betty Parris- Tema tütar, kes haigestub pärast metsas tantsimist.
- Elizabeth Proctor - John Proctori naine, keda Abigail Williams süüdistas nõidus pärast seda, kui ta vallandas ta oma mehega magamise eest.
- Reverend John Hale - autsaider, kes teab palju nõidadest ja kuradist. Rev. Parris toob ta sisse. Kuigi ta püüab alguses leida võimalikult palju nõidu, loobub ta hiljem nõiaprotsessidest, sest saab teada, et kuradit ei ole olemas, vaid et protsesside käigus toimib sõnatu kättemaks...
- Giles Corey-Vana mees, kes omab palju maad ja vaidleb sageli oma naabritega. Vihjab kogemata, et tema naine on nõid, sest ta loeb raamatuid ja kui ta seda teeb, ei saa ta palvetada. Arreteeritakse nimede nimetamata jätmise eest, seejärel tapetakse suurte kividega puruks lööduna.
- Asekuberner Danforth-üks kohtunikest nõiaprotsessides, kes tahab Salemis lõpetada kõik halvad tavad, on alguses kindel, et Salemis on kurat, kuid lõpus on tal ka kahtlusi
- Thomas Putnam- Omab palju maad, võtab nõiaidee, et seletada oma laste surma ja osta teiste inimeste maad pärast nende hukkamist ära
- Ann Putnam-Thomas Putnami abikaasa
- Tituba- Reverend Parrise teenija Barbadoselt. Ta praktiseerib mingisugust voodoo't. krõbe habe.
- Martha Corey - Giles Corey naine, kes on väidetavalt nõid, sest ta loeb.
- Rebecca Nurse-Vana ja religioosne naine, kes tapetakse, kuna ta ei pidanud nõiapüüdeid heaks ideeks, süüdistatuna selles, et proua Putnam oli armukade, et tal oli nii palju lapsi, kui kõik peale ühe Putnami lapse surid.
- Cheever- kohtuprotsesside protokollija, ta kirjutab üles, mis toimub, ja talle antakse käsk inimesi arreteerida.
Süžee (teatriversioon)
Loo alguses vaatab pastor Parris oma tütre Betty poole, kes nutab ja palvetab. Ta magab oma voodis ja ei suuda üles ärgata. Nad teavad, et ta ei ole surnud, kuid ta ei liigu ega räägi. Ta lihtsalt lamab seal. Parris kuulis, et Betty ja teised tüdrukud tantsivad metsas. (See oli tol ajal väga halb asi, sest see tähendas, et nad tunnevad kuradit.)
Reverend Parrise ori Tituba on Barbadoselt pärit. Abigail ütleb, et ta loitsis Betty, et ta ei ärkaks üles. Parris on Tituba peale vihane. Ta paneb teda ütlema, et ta oli nõid ja kurat pani teda Betty ära needma. Äkki ütlevad Abigail ja Betty mõlemad, et ka nemad olid kuradiga, et nad pääseksid hädast. Nad ütlevad, et ka teised inimesed nagu Goody Osborne ja Goody Good on nõiad.
John Proctori suhe oma naisega on üsna pingeline, sest ta pettis teda Abigailiga. Nad püüavad teeselda, et midagi pole viga, kuid lõpuks tekib neil selle üle pingeline vaidlus. Samal ajal, kui nad vaidlevad, tuleb sisse Mary Warren. Proctor on tema peale vihane, sest ta lahkus majast, kui ta nõudis, et ta seda ei teeks. Ta on ülbe ja ütleb, et ta on kohtuametnik ja et tema teenuseid on vaja. Mary teatab Johnile ja Elizabethile, et nende kuuldud 19 inimese asemel hukatakse palju rohkem kui 39 inimest. Ta väidab ka, et ta päästis Elizabethi elu, sest Elizabeth oli kohtus "mõnevõrra mainitud". Pärast seda, kui Mary läheb magama, tuleb Cheever Elizabethi arreteerima. John ei võta seda hästi vastu ja rebib vahistamismääruse. Pärast emotsionaalset sõnavahetust võetakse Elizabeth ja ta annab Maryle lühikesed juhised järgmiseks päevaks.
Kohtus üritab John oma naist aidata, süüdistades "nõiad" kohtus Mary ütluste abil. Ta ütleb kohtule, kui hästi ta neid inimesi tunneb ja et nad ei saa olla nõiad. Ta tunnistab, et ta magas Abigailiga ja et ta soovib Elizabethi surma. Abigail on vihane ja ähvardab kohtunikku. Ta üritab Mariat panna tõtt rääkima ja esialgu ta seda ka teeb, kuid pärast seda, kui teda süüdistatakse kuradiga töötamises, teeb ta taas Abigaili teo ümber. Seejärel nimetab Mary Johannest nõiaks ja ütleb, et tal on suhted kuradiga. See on probleemiks, sest John on linnas väga lugupeetud, nii et kohtunikud paluvad tal tunnistada, et ta töötab kuradiga. Ta saab elada, kui ta valetab.
Lõpuks kirjutab ta alla ülestunnistuskirjale, milles kinnitab, et ta töötab koos kuradiga. Seejärel hävitab ta kirja valetamise asemel. Ta tahab elada, et saaks hoolitseda oma pere eest, kuid otsustas selle asemel säilitada oma austust ja au. Ta mõistetakse kohtu alla ja kohus tapab ta poomise teel. Kohus laseb aga Elizabethil elada, sest ta on rase. Abigail põgeneb koos Mercy Lewisega Bostonisse, olles varastanud oma onu raha, sest ta arvab, et inimesed teavad, et ta valetas.
Otsige