Shylock — Shakespeare'i 'Veneetsia kaupmees' tegelane ja juudi rahapaigutaja
Shylock — Shakespeare'i "Veneetsia kaupmees" vastuoluline juudirahapaigutaja: tema lugu, kohtuprotsess, motiivid, perehädad ja ajalooline taust.
Shylock on Shakespeare'i 1596. või 1597. aasta näidendi "Veneetsia kaupmees" võtmetegelane ja antagonist. Ta on juudi rahapaigutaja.
Shylock nõustub Veneetsia kaupmehe Antonioga võlakirja sõlmima. See võlakiri nõuab, et Antonio annaks naela oma liha kõrval oma südame, kui raha ei peaks teatud kuupäeval tagasi maksma. Kui Antonio ei suuda seda teha, läheb Shylock kohtusse, et saada lihapunt kätte. Antonio oli teda varem Rialtos (Veneetsia kaubanduskeskuses) solvanud ja sülitanud. See aitab seletada, miks Shylock nõudis oma liha naela.
Vahepeal armub Shylocki tütar Jessica Antonio sõpra Lorenzosse ja astub kristlusse. See suurendab Shylocki viha.
Shylock ebaõnnestub kohtus ja Antonio vabastatakse. Shylocki süüdistatakse mõrvakatses. Seejärel sunnitakse Shylocki andma pool oma varast riigile ja teine pool Antoniole ning astuma kristlusele.
Shylockil on kuulus kõne, mis algab "Kas juutidel pole silmi?". Shylocki mänginud kuulsate näitlejate hulka kuulub Laurence Olivier.
Iseloom ja motivatsioon
Shylock on teose üks emotsionaalselt ja eetiliselt keerukamaid tegelasi: teda kujutatakse nii kättemaksuhimulisena kui ka valimatult mõjutatuna ühiskondlikust ebaõiglusest. Tema käitumist ajendavad isiklikud kaotused (näiteks tütre põgenemine) ja pidev avalik alandamine ning diskrimineerimine kristlaste poolt. Samas paljud tõlgendused rõhutavad, et tema karm käitumine ei vabanda julmust, vaid näitab, kuidas marginaliseerimine võib viia äärmuslike reaktsioonideni.
Süžee olulisemad hetked ja kohtusüsteemi roll
Näidendi keskne kohtustsenaarium (Act IV) on lavastuse dramaturgiline tipp: Portia, riietunud advokaadiks, kasutab seaduse täpsust ja keelde, et peatada Shylocki nõue lihana — ta tõstab kohtunikele küsimuse vere järele: asjaolu, et leping nõuab liha, mitte verd, tähendab, et kui Shylock üritaks verd välja võtta, rikuks ta seadust. See nutikas õiguslik trikk viib Shylocki lüüasaamiseni, mille järel teda karistatakse hüvitise ja sundkonversiooni ning varade kärpimisega.
Ajalooline ja kultuuriline kontekst
Shakespeare'i ajal ei olnud juute Inglismaal seaduslikult juba mitusada aastat (alates Edward I 1290. aasta väljasaatmise ediktist). Kuid idee juutidest kui raha laenutajatest jäi keskajast alles. Ajalooliselt oli raha laenamine olnud juutide seas üsna tavaline tegevusala, võib-olla seetõttu, et kristlased ei tohtinud tegelda liigkasuvõtmisega. Need ajaloolised eelarvamused ja stereotüübid peegelduvad näidendis ning annavad Shylocki kujule laiemat konteksti.
Tõlgendused ja vastuolud
Shylocki kujutamine on tekitanud läbi sajandite palju vaidlusi: kas ta on peamine pahatahtlik süüdlane, antisemiiitse stereotüüpide kannapoiend, või hoopis traagiline ohver? Tänapäeva lavastused ja teaduslikud tõlgendused kipuvad Shylocki nägema mitmetahulisemalt — nii julmana kui ka väärkohelduna. Teose ümber käivad diskussioonid puudutavad nii näidendi antisemitismi elemente kui ka võimalust kasutada Shylocki kujutist kriitilises võtmes, et näidata ajaloolist ebaõiglust.
Esitused ja pärand
Shylock on olnud näitlejate lemmikroll paljudes teatriversioonides, filmides ja muusikalistes tõlgendustes. Tema monoloog "Kas juutidel pole silmi?" on üks Shakespeare'i empaatilisemaid hetki ja sageli lavastuste südamik, mida kasutatakse publikuga samastumise äratamiseks. Kuigi rolli on mänginud mitmed tuntud näitlejad (sh juba mainitud Laurence Olivier), jääb Shylocki tõlgendamine alati tugevalt sõltuvaks konkreetse lavastuse poliitilisest ja dramaturgiast.
Mõttekoht lugejale
Shylocki lugu kutsub mõtlema sellele, kuidas ühiskondlikud eelarvamused, isiklikud haavad ja õigussüsteemi nüansid võivad kokku luua traagilise konflikti. Tema tegelaskuju pakub nii kunstilist pinget kui ka võimalust arutada antisemitismi, õiglust ja inimlikkust nii Shakespeare'i aja kui ka tänapäeva kontekstis.
Küsimused ja vastused
K: Kes on Shylock?
V: Shylock on Shakespeare'i 1596. või 1597. aasta näidendi "Veneetsia kaupmees" võtmetegelane ja antagonist. Ta on juudi rahapaigutaja.
K: Milline oli Antonio ja Shylocki vaheline side?
V: Antonio ja Shylocki vaheline võlakiri nõudis, et Antonio annaks naela oma lihast järgmisel päeval, kui raha ei peaks teatud kuupäeval tagasi maksma.
K: Miks nõudis Shylock oma naela liha?
V: Shylock nõudis oma naela liha, sest Antonio oli teda varem Rialtos (Veneetsia kaubanduskeskuses) solvanud ja sülitanud.
K: Mis juhtus Shylockiga, kui ta kohtus ebaõnnestus?
V: Kui Shylock kohtus ebaõnnestus, süüdistati teda mõrvakatses ja sunniti andma pool oma varast riigile ja teine pool Antoniole ning astuma kristlusse.
K: Mis on kuulus kõne, mis algab "Kas juutidel pole silmi?".
V: Kuulus kõne, mis algab "Hath not a Jewish eyes?", on öeldud Shylocki poolt "Veneetsia kaupmehe" ajal. Selles küsitakse, miks juute tuleks kohelda teistest inimestest erinevalt.
K: Miks ei olnud Shakespeare'i ajal Inglismaal seaduslikult juute?
V: Juudid ei olnud Inglismaal seaduslikult kohal juba mitusada aastat alates Edward I 1290. aasta väljasaatmisediktist.
K: Miks said juudid ajalooliselt sageli rahapaigutajateks?
V: Ajalooliselt oli raha laenamine olnud juutide seas üsna levinud tegevusala, võib-olla seetõttu, et kristlased ei tohtinud tegelda liigkasuvõtmisega.
Otsige