William Hogarthi "Julmuse neli astet" (1751) — Tom Nero gravüüride seeria

William Hogarthi 1751 gravüüriseeria "Julmuse neli astet" kujutab Tom Nero langust — karm moraalne kriitika, vägivald ja ajastu anatoomiareformi peegeldus.

Autor: Leandro Alegsa

Julmuse neli astet on neljast trükitud gravüürist koosnev seeria. Need avaldas inglise kunstnik William Hogarth 1751. aastal. Iga graafika kujutab Tom Nero, väljamõeldud (mitte reaalse) tegelase Tom Nero elu eri osa ja näitab tema süvenevat julmust ning selle tagajärgi.

Julmuse esimene etapp näitab, kuidas Nero teeb lapsena koerale haiget. Julmuse teises etapis peksab Nero, kes on täiskasvanu, oma hobust. Seejärel julmuse täiuses muutub ta röövliks ja tapab oma raseda armukese. Viimaks, julmuse tasu, võetakse tema keha pärast hukkamist hingerõngalt ja tükeldatakse kirurgide poolt tükkideks. See viimane märkus viitab otseselt tollal arutlusel olnud ja 1752. aastal vastu võetud parlamendiseadusele, millega muudeti seadust, mille kohaselt hukatud mõrtsukate surnukehad tuli anda kirurgidele anatoomiatundides kasutamiseks ja matta alles pärast nende anatoomiatööde läbiviimist. Seadus loodi vastuseks mõrvade arvu suurenemisele, eriti Londoni eeslinnades.

William Hogarth, kes oli väga õnnetu julmuste üle, mida ta Londoni tänavatel nägi, trükkis pilte moraalse õppimise eesmärgil. Need trükiti odaval paberil vaestele inimestele, et jõuda laia publikuni. Pildid on karmimad ja vägivaldsemad kui Hogarthi teised tööd, milles on tavaliselt huumoriprisma, kuid siingi paistavad välja tema hoolikad detailid ja sümbolid — just need detailsed kujutised aitasid vaatajal lugeda pilti kui loengut. Hogarth uskus, et tugev visuaalne šokk võib toimida hoiatuse ja moraalse õpetusena.

Sisu ja sümboolika

Seeria mõte on näidata, kuidas väikesed vägivallaaktid ja moraalne allakäik viivad aina raskemate kuritegudeni ning lõpuks karistuseni. Iga tahvel on nagu peatükk enesekontrolli kaotamise ja ühiskondliku hukka mõistmise loos. Taustad ja kõrvaldetailid — nagu tööriistad, raamatud, majakujundus ja teised tegelased — annavad vihjeid Tom Nero taustale, motiividele ja sellele, kuidas ühiskond tema käitumist mõjutab või ignoreerib.

Ajalooline kontekst

1750. aastate London oli linnastumise, vaesuse ja kuritegevuse kasvuga koht. Avalik julmus ja loodusliku õigluse otsimine olid päevakajalised teemad. Hogarthi gravüürid tulid osaliselt sellest murest: nad olid nii kunstilised kui propagandistlikud — mõeldud äratama kaastunnet ja tagajärgede mõistmist. Seeria avaldamine aastatel 1751–1752 langes kokku seadusloomega, mis suurendas avalikku tähelepanu hukatud kurjategijate kehade kasutamisele arstiteaduses ja karistuse demonstratiivsele küljele.

Trükitehnika ja levik

Hogarth kasutas gravüüri- ja etsa-tehnikaid, et toota pilte, mis olid kordustrükitavad ja seetõttu suhteliselt laialt levitatavad. Ta teadlikult valis odavama paberi ja taskukohase hinna, et jõuda vähemvaarusliku publikuni — pildid pidid töötama kui moraalsed õppetunnid tavainimeste jaoks, mitte ainult eliidi kunstinäited. Mõned trükised ilmusid ka värvitud variantidena, kuid algupäraselt levitati neid peamiselt mustvalgetena.

Mõju ja pärand

"Julmuse neli astet" mõjutas Hogarthi mainet kui ühiskonnakriitilist graafikut ning aitas kujundada arusaamu sellest, kuidas kunsti saab kasutada moraalse pedagoogika vahendina. Seeria näitab ka varast illustratiivset narratiivi stiili, mis mõjutas hilisemat satiiri ja ühiskonnakriitikat kunstis. Tänapäeval hinnatakse neid lehti nii ajaloolise dokumendina kui ka näidetena 18. sajandi populaarse trükikunsti ja moraalsete programmide kohta.

Kust edasi lugeda

Kes soovib süveneda, võiks uurida ka Hogarthi teisi moraalseid seeriaid, nagu "A Harlot's Progress" ja "A Rake's Progress", mis näitavad sarnast huvi inimloomuse, moraalse rikkumise ja ühiskondlike tagajärgede vastu. Lisaks on kasulik lugeda 18. sajandi Londoni sotsiaalajaloost ning parlamendiseadustest, mis käsitlesid karistusi ja meditsiinilist dissekteerimist.

Tasuks Tomi julma elu eest on tema hukkamine ja laiba tükeldamine.Zoom
Tasuks Tomi julma elu eest on tema hukkamine ja laiba tükeldamine.

William Hogarth'i portreeZoom
William Hogarth'i portree

Ajalugu

Nagu enamik tema teisi graafilisi töid, näiteks "Beer Street" ja "Gin Lane", tahtis Hogarth, et "The Four Stages of Cruelty" oleks hoiatus julmade ja kurjade tegude eest ning et väikesest kiusajast võib kergesti saada kurjategija. Ta soovis lõpetada "selle loomade barbaarse (alatu) kohtlemise, mille nägemine muudab (muudab) meie metropoli tänavad nii kohutavaks (hirmutavaks) igale tundlikule meelele". Hogarth armastas loomi. Kui ta maalis endast portree, lisas ta pildile oma mopsi. Samuti tähistas ta oma Chiswicki kodus oma koerte ja lindude hauad.

Vastuvõtt

Hogarth oli oma piltidega rahul. European Magazine teatas, et ta ütles ühele raamatuid müüvale inimesele, kelle nimi oli hr Sewell:

...ei ole ühtegi osa minu töödest, mille üle ma nii uhke oleksin ja mille üle ma nüüd nii õnnelik oleksin, kui "Julmuse nelja etapi" sarja puhul, sest ma usun, et teema avaldamine on ohjeldanud barbaarsuse (julmuse) kuratlikku vaimu toorele loodule, mis, nagu ma kahjuks ütlen, oli kunagi selles riigis nii levinud (tavaline).

-Euroopa ajakiri, juuni 1801

Oma lõpetamata apoloogias maalijatele lisas ta:

Ma oleksin pigem, kui julmuse on ära hoidnud (peatanud) neli trükist, nende kui [Raffaeli] karikatuuride tegija, kui ma ei elaks roomakatoliku riigis.

Oma 1817. aasta raamatus "Shakespeare and His Times" ütles Nathan Drake, et esimese plaadi pilt muutis inimeste arvamust "kukile viskamisest" ja julgustas neid kindlamalt neid tegijaid peatama.

Mõnele aga ei meeldinud see sari eriti. Charles Lamb ütles, et seeria ei ole nii hea kui Hogarthi teised teosed. Ka kunstiajaloolasele Allan Cunninghamile ei meeldinud seeria:

Ma soovin, et seda poleks kunagi värvitud. Grupeeringus on tõepoolest suur oskus ja sügav (sügav) tundmine; kuid kogu efekt on jõhker, jõhker ja vastik. Metsikust (julmast) poisist kasvab metsik mees ja lõpetab (lõpetab) julmuse ja õeluse karjääri julma mõrvaga, mille eest ta üles riputatakse ja tükeldatakse.

Küsimused ja vastused

K: Mis on julmuse neli astet?


V: The Four Stages of Cruelty on inglise kunstniku William Hogarth'i 1751. aastal avaldatud nelja trükitud gravüüriga seeria. Iga graafika jälgib Tom Nero, väljamõeldud tegelase elu.

K: Mida kujutab "Julmuse esimene etapp"?


V: "First stage of Cruelty" näitab Nerot lapsena, kes teeb koerale haiget.

K: Mida kujutab Teine julmuse etapp?


V: Julmuse teine etapp kujutab Nerot, kes nüüdseks on täiskasvanu, kes peksab oma hobust.

K: Mis juhtub julmuses täiuses?


V: Teoses "Julmus täiuses" muutub Nero röövliks ja tapab oma raseda armukese.

Küsimus: Mida kujutatakse filmis Julmuse tasu?


V: Filmis "Julmuse tasu" võetakse Nero laip pärast hukkamist ripakile ja lõigatakse kirurgide poolt tükkideks. See viitab 1752. aastal vastu võetud seadusele, millega muudeti seadust, mille kohaselt tuli hukatud mõrtsukate surnukehad enne matmist kasutada anatoomiatundides.
Küsimus: Miks lõi William Hogarth need graafilised tööd? V: William Hogarth lõi need graafikaid selleks, et inimesed mõistaksid tema sõnumit julmuste kohta, mida ta Londoni tänavatel nägi, ning moraalse õppimise eesmärgil. Ta trükkis need odavale paberile, et need oleksid kättesaadavad ka vaestele inimestele.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3