Saurophaganax ("sisalgsööja peremees") on Oklahoma ülemise jura Morrisoni formatsioonist pärit allosauruse perekond. See elas umbes 151 miljonit aastat tagasi.
Saurophaganax oli väga suur Morrisoni allosauriid. S. maximuse maksimaalseks pikkuseks on hinnatud 10,5 meetrist kuni 13 meetrini ja massiks umbes 3 tonni (3,0 pikka tonni; 3,3 lühikest tonni). Need hinnangud põhinevad fragmentaarsetel leidudel – peamiselt selgroolülidel, vaagna- ja jäsemefragmentidel – ning annavad aimu, et tegemist oli regionaalseks apsiidseltskonna tippkiskjaga. Kuigi pikkuselt võis see sarnaneda mõnede hilisemate suurte röövloomadega, näiteks Tyrannosaurus või Carcharodontosaurus, ei tähenda see automaatselt, et kogu kehakaal ja üldehitus olid võrreldavad — erinevatel suurte teropoodide rühmadel oli kehakuju ja massijaotus erinev.
Morfoloogiliselt eristus Saurophaganax mõnede tunnuste poolest, mida on leitud selgroolülidest ja teistest fragmentidest: teatud luustiku osadel on tähelepanuväärne robustsus ja spetsiifilised anatoomilised detailid, mis aitasid seda eristada teistest Morrisoni theropoodidest. Kuna leide on suhteliselt vähe ja need on osaliselt katkendlikud, jääb täpne rekonstrueerimine ja suuruse määramine mõnevõrra ebakindlaks.
Mõned paleontoloogid arvavad, et tegemist on Allosauruse (Allosaurus maximus) liigiga, samas kui teised on pidanud vajalikuks sätestada eraldi perekond. Viimane põhjalikum ülevaade basaalsete tetanuraanide kohta tõi välja eristatavad jooned ja tunnistas Saurophaganax'i eraldi perekonnaks. Uus võimalik Saurophaganax'i materjal New Mexico'st võib selgitada perekonna staatust ja anda parema ülevaate selle anatoomiast ning sugulusest teiste allosauriididega.
Keskkond ja eluviis: Saurophaganax elas koos paljude teiste tuntud Morrisoni dinosaurustega — näiteks suurte sauropoodide (Apatosaurus, Diplodocus), stegosauridide ja mitmete teiste theropoodidega. Tõenäoliselt oli see üks ökosüsteemi tippkiskjatest, kes ründas nii suuri kui ka keskmise suurusega saaki ning võis konkurentsis olla teiste suurte röövloomadega, nagu Allosaurus, Torvosaurus ja Ceratosaurus. Nagu paljude muudegi suurte theropoodide puhul, annavad fragmendid ja hambajäljed aimu aktiivsest kisklus- ning toitumiskäitumisest, kuid täpsed eelistused ja saagispetsiifika vajavad rohkem leide, et pakkuda kindlaid tõendeid.
Oluline on rõhutada, et Saurophaganax on hea näide sellest, kui palju võib muutuda meie arusaam paleontoloogiast uute leidude ja uuendatud analüüside kaudu. Täielikumad ja paremini säilinud isendid aitaksid lõplikult selgitada selle perekonna anatoomiat, ökoloogilist rolli ja täpset taksonoomilist kohta theropoodide sugupuu sees.