Michael Browni tulistamine leidis aset 9. augustil 2014. aastal Fergusonis, Missouri osariigis, Ameerika Ühendriikides. Brown oli 18‑aastane afroameeriklane, kes suri pärast seda, kui 28‑aastane valge politseinik Darren Wilson teda mitu korda tulistas. Brown oli relvastamata ja tal puudusid teadaolevad varasemad kriminaalkaristused. Tunnistajate ütlused tulistamise kohta erinesid: mõned kirjeldasid Browni käitumist kui ähvardavat, teised väitsid, et ta ei oodanud vägivalda ja et sündmused arenesid teisiti. Rohkem taustainfot ja algseid meediakajastusi leidub ka siin: http://www.huffingtonpost.com/2014/10/22/michael-brown-shooting_n_6030220.html
Täpsustused meditsiinilistele ja tunnistusandmetele
Autospsiad ja ekspertiisid näitasid, et Brown sai mitmeid laskusid. Pere tellis eraldi eksperdiülevaate, mis tõi esile erinevusi ametliku autopsiaga võrreldes; detailsed meditsiinilised järeldused aitasid kaasa arutlusele selle üle, mis täpselt juhtus ja mis oli laskude korraldus. Sündmuse täpne kulg jäi aga vastuoluliseks, sest tunnistajate ütlused ei kattunud üheselt.
Uurimine ja kohtumenetluse käik
Föderaalne Juurdlusbüroo (FBI) ning Missouri osariigi ja kohaliku tasandi uurijad alustasid tulistamise asjaolude üle uurimist. Kohalik suurest žüriist tulnud otsus tehti 24. novembril 2014, kui žürii otsustas Darren Wilsoni ülekohtulise süüdistuse esitamata jätta; selle järel teatas Wilson ametist taganemisest 29. novembril 2014. Ka Föderaalne Juurdlusbüroo viibis sündmuse suhtes kodanikuõiguste uurimisi, et selgitada, kas toimus seadusevastast rassi‑põhist diskrimineerimist või muud kriminaalõigust rikkuv käitumine. DOJ (Justiitsministeeriumi) hilisemad aruanded käsitlesid nii tulistamist kui ka Fergusoni politsei üldist praktikat ning jõudsid järeldusele, et tulistamise andmed ei olnud piisavad föderaalse süüdistuse esitamiseks, kuid samas leiti Fergusoni politsei töös rohkem üldisi probleeme ning diskrimineerivaid praktikaid.
Protestid ja avalik reaktsioon
Pärast tulistamist puhkesid Fergusonis protestid, millest kasvasid mitmel korral välja rahutused, laialdane meediakajastus ja tugev avalik debatt. Paljud inimesed ühendasid Browni surma laiemasse arutellu rassismist Ameerika Ühendriikides ning kritiseerisid Fergusoni politsei ja kohaliku võimu tasakaalu: paljude hinnangul on kohalikus politseis ülekaalus valged ametnikud, kuigi kogukond ise on enamasti afroameeriklastest koosnev. Protestid levisid väljapool Fergusoni ja tekitasid riikliku tähelepanu, sealhulgas arutelusid politseitaktika, patrullvõtete ja tsiviilvabaduste piirangute üle.
Politsei vastas mõnikord range force'iga: kasutati kuritegevuse tõkestamiseks keelumärke, öiseid liikumiskeelde, miilitsa varustust ja sõjaväe tüüpi mehaanikat. See tõstatas teravat kriitikat sõjaväelise laenamise ja politsei militariseerimise osas. Paljud aktivistid ja kodanikuõigusorganisatsioonid kutsusid üles rahulikule protestile ja õiguslikule läbivaatamisele.
Poliitiline ja kultuuriline mõju
Brownit puudutav juhtum tõi avalikkuse ette mitmeid poliitilisi ja ühiskondlikke reaktsioone. President Obama, Rand Paul, Hillary Clinton, Al Sharpton ja Bernie Sanders avaldasid oma seisukohad ning kutsusid rahumeelset dialoogi ja õiglust. Juhtum andis uut hoogu liikumisele Black Lives Matter ning süvendas keskustelu politseitööst, rassisuhete parandamisest ja vastutuse suurendamisest jõu kasutamisel.
Üks avalik initsiatiiv oli petitsioon, milles nõuti nn "Mike Browni nime kandvat seadust" — kohustust, et kõik politseinikud peaksid kandma kehakaameraid. Sellele petitsioonile oli allkirju kogunenud üle 132 000 inimese, mis kajastas laialdast toetust kehakaamerate laiemale kasutusele võtmiseks.
Perekond, matus ja kultuuriline meenutus
Browni matused toimusid 25. augustil Friendly Temple Baptist Church'is. Juhtumi kajastus jõudis ka meelelahutusmaailma: näiteks MTV videomuusikaauhindade jagamisel palus muusik Common publikul pidada hetke vaikust "Mike Browni ja rahu nimel selles riigis ja maailmas". Juhtum ja sellega seotud protestid mõjutasid kultuurilist diskursust, kunsti ja avalikku aktivismi mitmel aastal peale juhtunut.
Järelmõjud ja reformid
Brownile järgneva meeleavalduse ja uurimuste tulemused andsid tõuke mitmetele poliitikamuudatustele ja avalikku arutelule politseireformide üle. Mõnes linnas kiirenes kehakaamerate kasutuselevõtt, tõsteti üles järelevalve ja läbipaistvuse küsimused ning mõnes kohtvalitsuses algatati laiemad politsei‑praktika ülevaatused ja lepitusprotsessid. Samuti viis juhtum mitmete jurisdiktsioonide puhul läbi vaadatavate menetlusteni, sealhulgas kohtumenetlusi ja justiitsministeeriumi läbi viidud uuringuid politseipraktikate kohta.
Michael Browni juhtum jäi märkimisväärseks pöördepunktiks Ameerika avalikus arutelus politsei vastutuse, rassilise õigusemõistmise ja kogukondliku usalduse teemadel ning selle mõju peegeldus seadusemuudatustes, poliitilises retoorikas ja kodanikuaktivismis järgnevatel aastatel.