Sorbide keeled — ülem- ja alamsorbi keel: levik, staatus ja ajalugu

Sorbide keeled on slaavi keeled, mis kuuluvad indoeuroopa keelte hulka. Need on sorbide emakeeled — väikesel slaavi rahval, kes elab peamiselt Ida-Saksamaal ja kelle keeleline ja kultuuriline eripära on säilinud sajandeid.

Levik ja kõnelejate arv

Traditsiooniliselt eristatakse kahte peamist sorbi keelt: ülemsorbi keel (hornjoserbsce) ja alamsorbi keel (dolnoserbski). Ülemsorbi keelt räägib hinnanguliselt umbes 40 000 inimest peamiselt Saksimaa (Saksimaal), alamsorbi keelt umbes 10 000 inimest peamiselt Brandenburgi regioonis. Mõlemad keeled keskenduvad piirkonnale, mida tuntakse kui Lausatsiat (Łužica ülemsorbi keeles, Łužyca alamsorbi keeles ja saksa keeles Lausitz).

Mõlema keele levik on ajalooliselt olnud seotud maaliste külade ja väikeste linnadega; viimastel sajanditel on urbaniseerumine, industrialiseerumine ja germaniseerumine mõjutanud sorbi keelte levikut ja staatust ning alamsorbi keel on eriti haavatavas seisus.

Keeleline staatus ja õiguslik kaitse

Saksamaal on nii ülem- kui alamsorbi keel ametlikult tunnustatud ja kaitstud vähemuskeelena vastavalt Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartale. Sorbide kodupiirkondades on sorbi keeled tihti ametlikult võrdsetel alustel saksa keelega — seda väljendavad ka kakskeelsed kohanimed, halduspraktika ja õigused kasutada keelt kirjas ja koolis.

Bautzeni linn Ülem-Lusatsias toimib Ülem-Sorbia kultuurikeskusena: seal on laialdaselt nähtavad kakskeelsed sildid ja sorbi institutsioonid. Samamoodi on Cottbusi (Chóśebuz) linna piirkond Alam-Sorbia kultuurikeskus, kus samuti on kakskeelseid silte ning kultuurielu keskused ja organisatsioonid.

Ajalugu ja päritolu

Sorbid on lääne-slaavi rahvakondade haru ja nende esivanemad asustasid alasid tänapäevases Ida-Saksamaal juba varasel keskajal pärast slaavi rändeajastut. Ajalooliselt on sorbi keeled ja kultuur säilitanud mitmeid muistseid jooni, kuid on olnud tugeva saksa kultuurilise ja poliitilise mõju all alates keskaegsetest aegadest kuni 19.–20. sajandi assimileerumis- ja rahvusriikide perioodini.

Kirjalike allikate ja literaaturohu teke sorbi keeltes algas reformaatori- ja koolitööga 16.–18. sajandil ning modernne kirjakeel kujunes järk-järgult 18.–19. sajandil. 19. ja 20. sajandil tekkisid kultuuriorganisatsioonid ja ajakirjandus, mis aitasid keelte elujõudu säilitada.

Kirjakeel, haridus ja meedia

Mõlemal sorbi keelel on oma standardiseeritud kirjapilt, mis põhineb ladina tähestikul koos täpitähtede ja diakriitikutega. Sorbi keeltes tegutsevad koolid, kirikud ja meediaväljaanded — kuigi ulatus ja kättesaadavus varieeruvad piirkonniti. Ülem-sorbi keeles on tavapäraselt rohkem haridus- ja kultuurivõimalusi kui alamsorbi keeles, kus kõnelejate vähenemine ohustab keele edasikestmist järgmistes põlvkondades.

Sorbia keeltes ilmuvad ajalehed, raadioprogrammid ja mõnel juhul ka televisiooni- ja veebisaated; samuti toimuvad kooliprogrammid ja keeleõpe, mille eesmärk on hoida emakeelt elujõulisena.

Kultuur ja institutsioonid

Sorbi kultuur hõlmab rahvarõivaid, laulu- ja tantsutraditsioone, rahvakombestikku ning kiriklikku elu, mis on sageli keelerežiimiga seotud. Üks tähtsamaid kultuuri- ja huve esindavaid organisatsioone on Domowina (Sorbide liit), mis koordineerib kultuuritegevusi, haridust ja keelepoliitikat (nimetus mainitud organisatsioonile on laialt tuntud, aga sellele dokumendis otselinki ei lisatud).

Diaspora ja nimetusvariandid

Sorbia (wendi) kogukondi leidub ka väljaspool Saksamaad. Näiteks räägitakse sorbi keelt väikestes kogukondades, näiteks Serbini külas Lee maakonnas, Texases, kus kunagi ilmusid sorbiakeelsed ajalehed. Sealset murret on tugevalt mõjutanud ümbruse saksa ja inglise keele kõnelejad, mistõttu diasporaaliikmete keeleline konservatsioon on erinev emamaal toimuvast.

Ameerika ja Austraalia sorbi päritolu kogukondades kasutatakse sageli ajaloolist nimetust "Wends" (wendid), sest see nimi on levinud varasemate põlvkondade seas ja on säilinud diasporaa traditsioonis.

Sorbide keelte olukord tänapäeval

Kuigi sorbi keeled omavad ametlikku kaitset ja kohalikke õiguslikke õigusi, on nende säilimine sõltuv aktiivsest haridus- ja kultuuritööst ning nooremate põlvkondade keelekasutusest. Alamsorbi keel on eriliselt ohustatud ja vajab sihipärast keelepoliitikat ja kogukondlikku tuge. Samas pakuvad kakskeelsed kohanimed, kultuurikeskused ja meediategevus olulist tuge keele elujõulisuse hoidmisel.

Kokkuvõte: Ülemsorbi ja alamsorbi keeled on väärtuslik ja unikaalne osa lääne-slaavi keelte perekonnast ning Euroopa keeleilisest mitmekesisusest. Nende ellujäämine sõltub nii õiguskaitsemehhanismidest kui ka aktiivsest kogukondlikust ja hariduslikust pingutusest.

Küsimused ja vastused

K: Millised keeled on sorbi keeled?

K: Kus räägitakse sorbi keelt?

K: Kui palju inimesi räägib ülem- ja alamsorbia keelt?

K: Millist linna peetakse ülemsorbi kultuuri keskuseks?

K: Millist linna peetakse Alam-Sorbimaa kultuurikeskuseks?

K: Kas mõlemad keeled on Saksamaal ametlikult tunnustatud ja kaitstud vähemuskeelena?

K: Miks eelistavad mõned Ameerika ja Austraalia kogukonnad end "sorbi" või "sorbi" asemel nimetada end "wendiks" või "wendi"?

Otsing