Standardiseeritud test: definitsioon, eesmärgid ja näited
Avasta, mis on standardiseeritud test: definitsioon, eesmärgid, kasutusalad ja näited (SAT, ACT, Gaokao, LSAT). Miks neid kasutatakse ja millised on plussid/miinused — loe edasi.
Standardiseeritud test on test, mida viiakse läbi ja hinnatakse ühtsel ehk "standardsel" viisil: sama ülesehitus, samad juhised, kindlad ajapiirangud ja eelnevalt määratletud hindamiskriteeriumid. Eesmärk on tagada, et tulemused oleksid võrdlevad sõltumata sellest, kus, millal või kelle testi sooritati.
Mida standardiseerimine tähendab
Standardiseeritud test sisaldab tavaliselt järgmisi elemente:
- ühtsed juhised ja katsekorraldus kõigile osalejatele;
- eelnevalt kontrollitud ja normeeritud küsimused;
- kindel hindamissüsteem (automaatselt või standardiseeritud rubriigi alusel);
- testi normide (võrreldavate skaalade) loomine, et tõlgendada skoori suhteliselt teise rühma tulemustega.
Eesmärgid ja kasutusalad
Standardiseeritud teste kasutatakse mitmel põhjusel:
- valikprotsessid (nt ülikoolide sisseastumine või ametisse värbamine);
- litsentsi ja kutsekrediendi andmine (nt juristide, arsti- või õpetajatöö kvalifikatsiooni hindamine);
- õpitulemuste võrdlemine ja hariduspoliitika planeerimine;
- psühholoogiliste omaduste või võimete mõõtmine standardiseeritud mõõdupuuna.
Kujundus, kehtivus ja usaldusväärsus
Hea standardiseeritud test on konstrueeritud nii, et see oleks kehtiv (mõõdab seda, mida ta väidab mõõtvat) ja usaldusväärne (annab korduvatel mõõtmistel stabiilseid tulemusi). Arendusetapid hõlmavad küsimuste pilootimist, statistilist analüüsi (nt item response theory või klassikaline testiteooria), normide koostamist eri vanuse- või haridusgruppidele ning hindamisjuhiste täpsustamist.
Eelised
- Tõrjevõime: võimaldab kiiret ja odavat hindamist suurel hulgal inimesi;
- Võrdlevus: tulemusi saab standardiseeritud tingimustes üksteisega võrrelda;
- Objektiivsus: selged hindamiskriteeriumid vähendavad juhendaja subjektiivset mõju (eriti automaatskorrigeeritavate valikvastustega osade puhul);
- Normide olemasolu: võimaldab tõlgendada individuaalset tulemust laiemas kontekstis.
Piirangud ja kriitika
- Sotsiaalne ja kultuuriline kallutatus: testiküsimused või õpitulemuste hindamise viis võivad eelistada teatud taustaga inimesi;
- Õpetamine testile: koolid ja õpetajad võivad keskenduda testile valmistumisele, vähendades laiemat oskuste ja teadmiste õpetamist;
- Mõned omadused on raskesti mõõdetavad: loovus, koostöövõime ja mitmed pehmed oskused ei pruugi valikvastustega testidega hästi peegelduda;
- Ületõlgendamine: testiskoorid ei pruugi täielikult kajastada indiviidi potentsiaali ega õppimisvõimalusi.
Tüüpilised näited
Standardiseeritud teste kasutatakse nii hariduses kui kutsevõtmes. Näited mainitust tekstis:
- ülikoolide sisseastumiseks Ameerikas: SAT ja ACT Ameerika Ühendriikides;
- suur riiklik eksam Hiinas: Gaokao Hiina Rahvavabariigis (Hiina Rahvavabariik);
- töö- või kutsevalik: näiteks juristidele mõeldud LSAT;
- õpetuses sageli kasutatavad valikvastustega formaadid;
- psühholoogias on palju teste kavandatud standardiseeritud meetodiga (psühholoogilised testid on).
Ajaloost lühidalt
Standardiseeritud testide ajalugu on pikk. Teksti lähtealusel mainitud varajane näide pärineb keiserlikust Hiinast, kus keisrinna Wu ja teised ajaloolised reformid soodustasid ametnike valikut pigem võimete kui sünniõiguse alusel — see oli üks varasemaid katseid luua ühtne ja võrdne värbamisprotsess. Selliste süsteemide üksikasjad ja kasutus on ajalooliselt varieerunud, kuid põhimõte — mõõta ja võrrelda inimesi standardiseeritud viisil — on sama.
Kokkuvõte ja alternatiivid
Standardiseeritud testid on kasulik tööriist võrdlevaks hindamiseks ja suures mahus otsuste toetamiseks. Samas tuleb neid kasutada ettevaatlikult, tunnistades nende piiranguid ja võimalikku kallutatust. Kasutusele saab lisada mitmekesiseid hindamismeetodeid (nt portfooliod, sooritusülesanded, dia- või projekthindamine), et saada terviklikum pilt inimese oskustest ja potentsiaalist.
Originaalteksti olulisemad viited ja näited on säilitatud ja neile viidatakse tekstis samadel linkidel: test, SAT, Ühendriikides, Gaokao, Hiina Rahvavabariigis (Hiina Rahvavabariik, valikvastustega, psühholoogilised testid on, keiserlikus Hiinas,, keisrinna Wu, teenete.
Küsimused ja vastused
K: Mis on standardiseeritud katse?
V: Standardiseeritud katse on hindamistüüp, mida tehakse ja hinnatakse järjepidevalt ja ühetaoliselt. See on kavandatud nii, et seda viiakse läbi ja hinnatakse ühtmoodi, olenemata sellest, kus see sooritatakse.
K: Millised on mõned näited standardiseeritud testidest?
V: Standardiseeritud testide hulka kuuluvad näiteks SAT ja ACT Ameerika Ühendriikides, Gaokao Hiinas ja LSAT juristide jaoks. USAs kasutatakse neid sageli ka haridussüsteemides valikvastustega küsimuste kujul.
K: Miks peetakse standardiseeritud teste ebapiisavaks haridusliku arengu mõõtmiseks?
V: Mõned inimesed usuvad, et standardiseeritud testid ei anna täpset või terviklikku haridusliku arengu mõõtmist, sest need on mugavad ja odavad viisid õpilaste hindamiseks, ilma et nad nõuaksid teadmisi testitavast ainevaldkonnast.
K: Millal loodi esimene teadaolev standardiseeritud test?
V: Esimene teadaolev näide standardiseeritud testist oli keiserliku Hiina ajal, kui keisrinna Wu lubas igaühel, kes tema testi sooritas, saada valitsusametnikuks pigem oma teenete kui sünniõiguse alusel. Selle süsteemi kohta ei ole siiski mingeid üksikasju.
K: Kuidas saab psühholoogilisi teste standardiseerida?
V: Psühholoogilisi teste saab standardiseerida, luues objektiivse ja standardiseeritud käitumismõõdiku, mis jääb järjepidevaks sõltumata sellest, kes seda teeb või millal seda tehakse.
K: Kes kasutab selliseid teste tänapäeval? V: Tänapäeval kasutavad seda tüüpi teste ülikoolid sisseastumiseksamiteks, nagu SAT või ACT, tööandjad tööalaste nõuete täitmiseks, nagu LSAT, ja koolid oma haridussüsteemides valikvastustega küsimuste esitamiseks.
Otsige