USA osariigi ülemkohus: definitsioon, ülesanded ja menetlus

USA osariigi ülemkohus: selgitus, ülesanded ja menetlus — kuidas see apellatsioone lahendab, kohtunike valimine, poliitika ja huvide konfliktid (Caperton juhtum)

Ameerika Ühendriikides on osariigi ülemkohus (mõnes osariigis ka teiste nimedega) konkreetse osariigi kohtusüsteemi kõrgeim kohus. Nimetus võib eri osariikides erineda (nt "Supreme Court", "Court of Appeals", "Supreme Judicial Court" jne), kuid funktsionaalselt tähistab see tavaliselt riigi viimast astet õiguse tõlgendamisel ja koondab riigi kohtunikuõiguse pretsedendid.

Ülesanded ja pädevus

Osariigi ülemkohus täidab peamiselt apellatsioonikohtu ülesandeid: ta vaatab üle madalamates astmetes (kohtueelsed või ringkonna kohtud) langetatud otsuseid ja otsustab, kas neid seaduste ja põhiseaduse kohaselt kinnitada, muuta või tagasi saata uue menetluse läbiviimiseks. Ülemkohus ei tee tavaliselt uusi faktide tuvastusi ega vii läbi kohtuprotsessi uues koosseisus — selle asemel keskendub ta õigusküsimustele ja seaduse tõlgendamisele.

Mõnes olukorras võib osariigi ülemkohus omada erandid: tal võib olla originaalpädevus teatud määrustes (nt advokaatide distsipliin, valimiste tülid või muud spetsiifilised küsimused) või kohustuslik ülevaatamine teatud juhtumites (näiteks surmanuhtluse juhtumid mõnes osariigis). Ülemkohtu otsused on tavaliselt siduvad madalamatele osariigi kohtutele ja moodustavad olulise osa riiklikust pretsedendilisest õigussüsteemist.

Koosseis ja otsustusprotsess

Kohus koosneb kohtunike kolleegiumist, mille suurus varieerub: osa osariike kasutab viie–üheksa kohtuniku koosseisu, mõnes on rohkem või vähem. Asjade arutelul võib kohus tegutseda kas terve kohtunike koosseisuga (en banc) või jagatud panelites. Otsused tehakse enamuse alusel; lisaks võivad avaldatud olla eriarvamused (eriarvamus, erikõne).

Ülemkohus annab välja kirjalikke otsuseid, mis sisaldavad põhjendusi; need otsused on tavaliselt avalikud ja kättesaadavad, neid kasutatakse juhisena allkohtutele ning need kujundavad õiguspraktikat.

Kohtunike valimine ja ametiaeg

Paljud osariigid valivad oma ülemkohtu kohtunikud ja/või kasutavad valimisi kohtunike säilitamiseks. Tavalised kohtunike nimetamise meetodid on:

• valimised (partiideta või parteilised);
• governori nimetamine koos seadusandliku kinnitusega;
• merit-süsteem (nt Missouri plaan) — sõltumatu komisjon valib kandidaadid, kes nimetatakse seejärel ja hiljem läbivad säilitushääletused.

Ametiaegade pikkus ja võimalus taasvalimiseks varieeruvad osariigiti; mõnes osariigis on ka sunnitud pensioniea piirang või ametist vabastamise erimenetlus (impeachment) kuritarvituse korral.

Erapooletus, kampaaniarahastus ja Caperton

Alates 2000. aastast on kohtunikukandidaatide kampaaniate rahastamine mõnes osariigis märkimisväärselt kasvanud. Eri huvirühmade ja üksikannetajate suurte panuste mõju on tõstatanud küsimusi kohtunike erapooletuse ja avaliku usalduse kohta. Sellest tulenevad huvidekonflikti ja tagasiastumise (recusal) probleemid on saanud oluliseks teemaks.

USA ülemkohus otsustas kohtuasjas Caperton vs. A.T. Massey Coal Co. (2009) 5–4 otsusega, et kui valitud osariigi ülemkohtu kohtunik osaleb juhtumis, mille suhtes üks suur kampaaniaandeid teinud osapool on oluliselt mõjutanud kohtuniku valimistulemusi ning kus kohtuniku jätkamine võib ohustada nõuetekohast menetlust, võib see rikkuda Due Process nõudeid ning kohus peab kaaluma tagasiastumist. See juhtum rõhutas, et teatud asjaoludel ei piisa üksnes formaalsest võimalusest erapooletuseks — kui risk kallutatuse järele on nii suur, et see ohustab usaldust kohtumenetluse õigsuse vastu, tuleb kohtunikul taanduda.

Menetluse praktiline kulg

Apellatsioonimenetlus ülemkohtus kulgeb tavaliselt järgmiste sammudena:

• kaebuse või apellatsiooniteate esitus ja allkohtu aktide üleandmine;
• kirjalike memuaaride (briefide) esitamised poolte poolt ning sageli ka amicus-kirjade (huvirühmade seisukohad);
• võimalik suulise arutelu (oral argument) päev, kus pooled vastavad kohtunike küsimustele;
• kohtunike konverents, kus tehakse esmane hääletus ja määratakse juhtumile raportööri, kes koostab eelnõuotsuse;
• kirjaliku otsuse avaldamine — sageli koos eriarvamustega; pärast otsuse avalikustamist võib osapool taotleda ümberpööramist (rehearing).

Suhe USA ülemkohtu ja õigusliku mõju

Osariigi ülemkohud on viimase astme tõlgendajad osariigi õiguses: nende tõlgendused on siduvad riigi allkohtudele. Kui juhtum sisaldab föderaalseaduse või Põhiseaduse küsimusi, võib tahke poolelt apellatsioon jõuda lõpuks ka USA ülemkohtusse; selles pikas hierarhias võib USA ülemkohus revideerida ainult föderaalseid õigus- või põhiseaduslikke küsimusi, mitte osariigi õiguse tõlgendamist, kui see pole vastuolus föderaalõigusega.

Kokkuvõtlikult on osariigi ülemkohus keskne institutsioon riigi õiguskorras: ta ühtlustab õiguspraktikat, lahendab raskemaid seaduse tõlgendamise küsimusi ning kujundab juriidilist keskkonda, millele tuginevad nii eraisikud, ettevõtted kui ka avalik sektor.

Küsimused ja vastused

K: Mis on riigi ülemkohus?

K: Kuidas valitakse kohtunikud osariigi ülemkohtusse?

K: Mis juhtub, kui alama astme kohus teeb fakti tuvastamisel ränga vea?

K: Miks on erihuvirühmad alates 2000. aastast andnud oma panuse kohtunikukandidaatide kampaaniatesse?

K: Mis otsustati kohtuasjas Caperton vs. A.T Massey Coal Co.?

K: Kas USA ülemkohus teeb faktilisi järeldusi?

Otsing