Taishō periood (1912–1926): Jaapani ajastu, keiser ja ajalugu

Taishō periood (大正時代, Taishō jidai), tuntud ka kui Taishō ajastu, oli Jaapani ajastu nimetus (年号,, nengō,, lit. "aastanimi") pärast Meiji ja enne Shōwa. See periood algas 30. juulil 1912 ja lõppes 25. detsembril 1926. Selle aja jooksul oli keisriks keiser Taishō-tennō (大正天皇).

Nengō Taishō tähendab sõna-sõnalt "suurt õiglust" või "suurt õigsust". Taishō periood kestis umbes 14 aastat ja sellele iseloomulikuks muutuseks oli tugevam rahvusliku parlamentarismi ja parteisüsteemi areng, mida mõnikord nimetatakse ka "Taishō demokratiaks".

Taust ja poliitiline olukord

Taishō ajastu algas ajal, kui Jaapani poliitiline süsteem püüdis tasakaalustada keisririigi traditsioonilisi institutsioone, sõjaväge ja kasvavat parteipoliitikat. Kuigi keisri au ja monarhia institutsioon jäid olulisteks, kasvas parlamendi (Dieti) ja parteide mõju valitsuse moodustamisel ja poliitika kujundamisel. Samas ei kadunud militaristlikud ja konservatiivsed jõud, mis said hiljem märkimisväärse tähtsuse 1930. aastatel.

Välispoliitika ja sõjalised sekkumised

Taishō ajastul oli Jaapan aktiivne rahvusvahelises poliitikas. Peamised välispoliitilised sündmused ja suundumused olid:

• Esimene maailmasõda (1914–1918): Jaapan astus kaasa liitlasriikide poolel, hõivates Saksa valdusi Hiina ranniku lähedal ja Vaikse ookeani saartel.
• Hiina suhetes esilekerkinud pinged, sh 1915. aasta "21 nõudmiste" (Twenty-One Demands) kampaania, mis näitas Jaapani laienevat huvi Hiina ressursi- ja mõjupiirkondade üle.
• Siberi sekkumine (1918–1922): Jaapan osales koos teiste liitlastega sekkumisel Venemaa kodusõja piirkonnas; see tõi kaasa pingeid nii Venemaaga kui ka teiste suurriikidega.
• Rahvusvahelisel tasandil osales Jaapan mitmetes lepingutes ja konverentsidel, näiteks Washingtoni laevareguleerimise konverentsil 1921–1922, mis piiras mereväelist relvastust.

Majandus ja sotsiaalne areng

Esimene maailmasõda tõi Jaapanile majanduslikku kasu: eksporditurgude laienemine ja tööstuse kasv. Samal ajal suurenesid sotsiaalsed pinged — töölisklassi organiseerumine, streigid ja nõudmised paremate töötingimuste ning poliitiliste õiguste järele. Suured tööstuskapitalid (zaibatsu) kasvasid majanduslikku võimu, mis mõjutas nii sise- kui välispoliitikat.

Kultuur ja ühiskond

Taishō ajastu oli kultuuriliselt mitmekesine periood, kus traditsiooniline ja modernne kohtusid. Linnaelu kasvas, levitasid uusi meediavorme (ajalehed, ajakirjad), kasvatasid haridustaset ja toetasid kunstilisi liikumisi nagu modernism ja romantism. Samuti kasvas naiste ühiskondlik aktiivsus: naiste haridus laienes, tekkisid feminismi ja naiste valimisõiguse eest võitlevad liikumised.

Keisri tervis ja võimupiirangud

Keiser Taishō (Yoshihito) tervis oli halvenenud juba tema valitsemise algusest alates. Tema pikaajaline haigus ning vähene osalemine riigiasjades viisid selleni, et kroonprints Hirohito (hilisem keiser Shōwa) täitis sageli valitsuse esindusülesandeid ja praktikas tegutses ka regendina. See asjaolu mõjutas ka ajaloolist tajumist, et Taishō periood oli üleminekuaeg, kus traditsioonilised võimuallikad hakkasid muutuma.

Peamised sündmused

• 1912 — Taishō ajastu algus (30. juuli).
• 1914–1918 — Esimene maailmasõda ja Jaapani laienemine Aasia Vaikse ookeani piirkondades.
• 1918 — Taishō demokraatia laine ning töörahutused ja protestid.
• 1923 — Suur Kantō maavärin, mis hävitas Tokyot ja Yokohamat, põhjustades laastavaid inim- ja varakahjusid ning sotsiaalseid probleeme.
• 1926 — Taishō ajastu lõpp (25. detsember) ning keiser Hirohito troonileastumine, mis tähistas Shōwa ajastu algust.

Järeldus

Taishō periood oli Jaapani ajaloos lühike, ent olulisi muutusi toonud ajastu. See tähistas üleminekut tugevamalt personaalsetelt ja militaristlikelt valitsemistavadelt parlamentaarsema poliitika ning modernse ühiskonna suunas. Samas külvasid selles ajastus tekkivad pinged ja konfliktid aluse järgmise aastakümne poliitilistele pöörangutele, mis lõpuks viisid militarismi tugevnemiseni.

Otsing