Teksti grammatika
Tekstigrammatika on tekstide uurimine üle lause taseme. See näitab, kuidas tekstid on kokku pandud, et edastada ideid, fakte, sõnumeid ja ilukirjandust.
Sarnane termin on diskursusanalüüs. Mõlemad käsitlevad peamiselt loomulikku keelekasutust; diskursusanalüüs hõlmab ka kõnekeelt. Kõne on ka retoorika, iidse veenva rääkimise uurimise vanem. Kirjanduskriitika on sarnaselt tekstigrammatikaga, sest mõlemad keskenduvad trükitud sõnale. Tekstigrammatiline lähenemine paneb rõhku teksti keelelisele struktuurile, mitte selle kultuurilisele või sümboolsele tähendusele.
Tekst on ühtne lausete kogum. Ühtlane tähendab, et neid seob ühtne teema. Tekst lõpeb, kui antakse märku lõpetamisest. Näiteks kui alguses esitatud probleem on lahendatud või kui lubatud arutelu on lõppenud.
Tekstitüübid
Iga tekst keskendub teatud asjadele. Kui tekstid rühmitada selle järgi, mida nad teevad, siis on viis põhilist tekstiliiki:
- Kirjeldus. Teaduses ja tehnoloogias levinud.
- Jutustus. Katab aja möödumist ja on levinud humanitaarteadustes.
- Ekspositsioon. milles jutustaja või kirjanik pakub üksikasjalikku analüüsi ja selgitust mingi küsimuse kohta.
- Argumentatsioon. milles suhtleja võrdleb alternatiivseid seisukohti, hindab ja veenab.
- Juhendamine. milles suhtleja ütleb lugejatele, mida teha. Kasutab "tegevust nõudvaid lauseid järjestikku".
Paljudes tekstides võib muidugi olla ja ongi kahe või enama nimetatud tüübi segu.
Küsimused ja vastused
K: Mis on teksti grammatika?
V: Tekstigrammatika on tekstide uurimine, mis ulatub üle lause taseme ja näitab, kuidas need on kokku pandud, et edastada ideid, fakte, sõnumeid ja väljamõeldisi.
K: Mis on diskursusanalüüs?
V: Diskursusanalüüs on tekstigrammatikaga sarnane mõiste ja see tegeleb peamiselt loomuliku keelekasutusega, sealhulgas kõnekeelega.
K: Milline on kõne ja retoorika suhe?
V: Kõne on retoorika, iidse veenva kõneviisi uurimise vanem.
K: Milline on tekstigrammatika ja kirjanduskriitika suhe?
V: Kirjanduskriitika on tekstigrammatika paralleeliks, sest mõlemad keskenduvad trükitud sõnale.
K: Mida rõhutab tekstigrammatiline lähenemine?
V: Tekstigrammatiline lähenemine rõhutab pigem teksti keelelist struktuuri kui selle kultuurilist või sümboolset tähendust.
K: Mida tähendab teksti kontekstis sidusus?
V: Koherentne tähendab, et teksti lauseid seob ühtne teema.
K: Millal lõpeb tekst?
V: Tekst lõpeb, kui antakse märku lõpetamisest, näiteks kui alguses esitatud probleem on lahendatud või kui lubatud arutelu on jõudnud lõpule.
