The Last Airbender on 1. juulil 2010 ilmunud Ameerika Ühendriikide seiklus-fantaasiafilm. Tegemist on filmi "Avatar: Viimane õhkpõletaja" esimesel hooajal põhineva otsefilmi adaptsiooniga. Filmi peaosas mängib Noah Ringer Aangi, loo peategelast. Aang ja tema sõbrad Katara ja Sokka reisivad põhjapoolusele, et leida veepainutaja, kes õpetaks Aangile ja Katarale, kuidas vett juhtida. Samal ajal peab Tulirahva praegune tulevalitseja Ozai näiliselt lõputut sõda Maa Kuningriigi, veehõimude ja juba võidetud õhunomaadide vastu. Filmis mängivad ka Nicola Peltz, Jackson Rathbone ja Dev Patel.
"The Last Airbender" on esimene osa kavandatud triloogiast, mille lõid Paramount Pictures ja Nickelodeon Movies. Filmi arendamist alustati 2007. aastal; filmiks kohandas selle M. Night Shyamalan, kes ka lavastas ja produtseeris. Teiste produtsentide hulka kuuluvad Frank Marshall, Kathleen Kennedy, Sam Mercer ja Scott Aversano. Sarja, millest see adapteeriti (esimene hooaeg "Avatar: Viimane õhusõitja"), lõid Michael Dante DiMartino ja Bryan Konietzko. Filmivõtteid alustati 2009. aasta märtsi keskel; filmi näidati nii traditsioonilistes kahemõõtmelistes projektorites kui ka 3D-formaadis (kasutades RealD 3D-formaati).
Filmi "The Last Airbender" tehti 150 miljoni dollari eest ja selle turustamise eelarve oli 130 miljonit dollarit, mis teeb kogukuludeks vähemalt 280 miljonit dollarit. Teiste hinnangute kohaselt jäävad kulud 100 ja 110 miljoni dollari vahele, samas kui eri uudisteallikad teatasid, et kogu "Viimase ilmapalaviku" triloogia valmib umbes 250 miljoni dollari eest. Film esilinastus New Yorgis 30. juunil 2010 ja avati USAs järgmisel päeval, saades hinnanguliselt 16 miljonit dollarit. Film on saanud äärmiselt negatiivseid kommentaare ja seda peetakse laialdaselt üheks kõigi aegade halvimaks filmiks. See võitis 2011. aastal 5 razzy'd, sealhulgas halvim film ja halvim silmi pilgutav 3D väärkasutus.
Lühikokkuvõte ja keskne süžeepõimik
Filmi keskmes on noor õhupainutaja Aang, kes avastatakse jäätunud jääkambris pärast sajandipikkust puhkust. Aang peab taastama tasakaalu maailmas, õppides painutada kõiki elemente, et peatada Tulirahva laastav sõjakäik. Selle filmi tegevus katab peamiselt sarja esimest hooaega ("Water"): Aang, Katara ja Sokka teekond põhjapooluse veekultuuri juurde, kus nad loodavad leida veepainutajaõpetaja, ning samal ajal eskaleeruv konflikt Tulirahva juhtkonnaga ja põnevused tulirahva printsiga.
Tootmine ja tehnika
Filmi arendus algas 2007. aastal ja režissöörina oli M. Night Shyamalan võtmetähtsusega figuur. Võtted algasid 2009. aasta märtsis ning kasutati nii stuudiolavasid kui ka suuremaid välivõtteid. Produktsioon tugines ulatuslikult visuaalefektidele, kujundusele ja kostüümidele, et luua energilised elementide-painutamise stseenid. Film lasti kinodesse nii 2D kui ka 3D formaadis; 3D-kohendus oli hilise faasi konversioon, mida kriitikud hiljem kohati teravalt kritiseerisid.
Näitlejad ja valikuprotsess
Peaosadesse valiti mitme tüüpi näitlejaid, sealhulgas alles karjääri alguses olnud näitlejaid nagu Noah Ringer. Valikuprotsess ja karakterite visualiseerimine tekitasid pärast avalikustamist palju tähelepanu: osa fännikonnast ja kriitikuid pahandasid valikutega seotud otsuseid, põhjendades seda niinimetatud "whitewashing'u" ja originaalansambli mittekohase tõlgendamisega. Samas tunnustati mõningaid esinemisi ja püüdlust luua filmile sobiv esteetika.
Kriitiline vastuvõtt ja kommertsiaalne tulemus
Kriitika: Filmi vastu suunati peamiselt kriitikat seoses stsenaariumi, dialoogi, rütmi ja kohati klopsakate näitlejatõlgendustega. Paljud tunnustasid filmi visuaalseid elemente ja mõningaid efektsuseid, kuid üldine arvamus oli, et teos ei edastanud originaalsarja sügavust ega karakterite arengut. Ka 3D-kohenduse kasutamine pälvis tugevat kriitikat kui meelevaldne ja ebavajalik.
Tulud: Hoolimata halvast kriitikast teenis film kinodes märkimisväärset rahalist tulu, muuhulgas mitmekümne miljoneid dollarite suuruseid avatulude ja lõpuks sadade miljonite dollarite globaalse piletitulu. Kulude ja turunduse arvestus tõstis filmi kogukulud kõrgeks, mis muutis ka kasumlikkuse hindamise keerulisemaks.
Auhinnad ja negatiivsed tiitlid: Film pälvis 2011. aastal mitmeid Golden Raspberry (Razzie) auhindu, mis on paroodiline tunnustus kehvadele filmidele. Razzied märgiti kui osa laialdasest vastureaktsioonist filmi kvaliteedile ja teostusele.
Vaidlused ja fännide reaktsioon
Üks olulisi teemasid filmi ümber oli kaustiline arutelu adaptatsiooni truuduse üle originaalsarjale. Mitmed fännid ja kriitikud leidsid, et filmis muudeti tegelasi, suhteid ja süžeeliine viisil, mis ei kajastanud animasarja iseloomu. Samuti tõusid esile kultuurilise esindatuse küsimused — osa vaatajatest kritiseeris, et mõningaid tegelasi, kes sarjas on selgelt inspiratsiooni saanud idamaisest ja mitmekultuurilisest kujutlusest, mängisid valdavalt valged näyttelijad.
Pärand ja järeltunne
Kuigi The Last Airbender oli kavandatud esimeseks osaks triloogiast, mõjutas filmi külm vastuvõtt edasiste osade tootmist. Planitud järgud ei läinud täide algselt kavandatud mahus ja filmi maine mõjutas hilisemat arutelu adaptsioonide ja fännide ootuste kohta. Samuti on film kasutanud ruumi aruteluks selle üle, kuidas populaarseid anima-sarju ekraanil adaptseerida – mis töötab ning mis mitte.
Kus film sügavamalt puudutab
- Tehniliselt: film näitab ambitsioonikat visuaalset ja efekte kasutavat lähenemist, kuid konversioon 3D-sse ja mõningane montaažikäsitlus jätsid mõned vaatajad rahulolematuks.
- Loovuslikult: režissööri stiil ja narratiivsed valikud jagasid arvamusi — osa hindas uue visuaalse keele otsingut, teised pidasid seda ebaõnnestunuks pelgalt reproduktsiooniks ilma originaalsarja hinge edasiandmata.
- Sotsiaalselt: film andis tõuke diskussioonile mitmekesisuse ja kultuurilise esindatuse üle Hollywoodis.
Kuigi The Last Airbender on jäädvustunud paljude jaoks ebaõnnestunud adaptsioonina, on see samas huvitav näide suurte frantsiisiadaptatsioonide riskidest ja keerukusest ning jätkab diskussiooni, kuidas armastatud lähtematerjali austada samas püüdes luua iseseisvat filmižanri teost.