Montesquieu — Seaduste vaim (De l'esprit des lois, 1748): kokkuvõte ja mõju

Montesquieu — "Seaduste vaim": põhjalik kokkuvõte ja mõju poliitikale, põhiseadusele ja võimude lahususele. Analüüs traktaadi pärandist ja tänapäeva tähtsusest.

Seaduste vaim (prantsuse: De l'esprit des lois, algselt kirjutatud De l'esprit des loix; vahel ka tõlge The Spirit of Laws) on 1748. aastal Charles de Secondat'i, parun de Montesquieu poolt avaldatud raamat. Montesquieu oli valgustusaja mõtleja ja provintsiõiguse (Parlement de Bordeaux) ametnik, kelle sotsiaalseid ja õiguslikke tähelepanekuid raamatus kokkuvõetud. Traktaat ilmus esialgu anonüümselt, sest avaldatud ideedeks ohustasid tol ajal tsensuur ja poliitiline vastureaktsioon. Teos tõlgiti kiiresti teistesse keeltesse: esimene ingliskeelne tõlge ilmus 1750. aastal Thomas Nugenti poolt. 1751. aastal lisas roomakatoliku kirik De l'esprit des lois oma Index Librorum Prohibitorum'i ("Keelatud raamatute nimekiri"). Ometi avaldas Montesquieu traktaat tohutut mõju paljudele valitsejatele, mõtlejatele ja poliitilistele liikumistele, sealhulgas Katariina Suur, kes kasutas tema ideid koostades oma õpetusi ("Nakaz"); Ameerika Ühendriikide põhiseaduse rajajad; ja Alexis de Tocqueville, kes rakendas Montesquieu meetodeid Ameerika ühiskonna uurimisel teoses "Demokraatia Ameerikas" (Democracy in America). Historitsistide ja esseistide hulgas on Montesquieu autoriteet nii suur, et Macaulay kirjeldas teda 1827. aasta essees kui Euroopa poliitilise kirjaniku, kes "nautis ehk laiemat kuulsust kui ükski tänapäeva Euroopa poliitiline kirjanik".

Sisu ja peamised mõtted

Montesquieu töötas De l'esprit des lois kallal umbes kakskümmend üks aastat. Traktaat koosneb mitmest osast (tavapäraselt loetakse teost jagatuna 31 "raamatusse" või ossa) ja ületab uurimuslikes sugemetes lihtsat õigusteadust: see hõlmab õigust, poliitikat, ühiskondlikku elu, kultuuri ja antropoloogiat. Montesquieu kasutab võrdlevat ja ajaloolist meetodit, tuues hulga näiteid eri rahvaste ja ajastute kohta. Ta esitab töö käigus üle 3000 soovituse ja tähelepaneku, millest mitmed said hiljem poliitilise teooria aluspõhimõteteks.

• Võimude lahususe põhimõte: Montesquieu eristas valitsevates riikides kolmest võimutüübist lähtuvaid ülesandeid ja rõhutas, et võimude eraldamine (seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim) on vabaduse kaitse aluseks. Ta hoiatas ühe käsutõrjega keskendatud võimu ohtude eest ja propageeris vastandvate kontrollide olemasolu.
• Valitsemise vormide klassifikatsioon: ta kirjeldas kolme peamist valitsemisvormi — vabariik (kas rahvusdemokraatia või aristokraatlik vabariik), monarhia ja despootlus — ning uuris, millised seadused ja institutsioonid igas vormis toimivad.
• Seaduste kontekstuaalsus: Montesquieu rõhutas, et seadused peavad sobima konkreetse rahva ajalooliste, sotsiaalsete ja geograafiliste oludega — ühtne mudel ei sobi kõigile. Ta käsitles ka kliima, majanduse, religiooni ja hariduse mõju ühiskondlikele institutsioonidele (nn kliimateooria).
• Seaduse ja vabaduse suhe: vabadust mõistis ta kui "teha kõike, mis teiste õigusi ei riku" — vabadus nõuab seaduslikkust, mõõdukat korda ning sõltumatuid kohtuinstantse.
• Sotsiaalsed ja moraalsed nõuded: Montesquieu kritiseeris despotismi, pooldas õiguslikku võrdsust ja käsitles ka orjuse kaotamist kui moraalset ning poliitilist sihti.

Mõju, vastuvõtt ja kriitika

De l'esprit des lois kujunes oluliseks allikaks nii teoreetilise poliitikakujunduse kui ka praktilise põhiseadusloomingu jaoks. Montesquieu ideedest lähtusid paljud 18. ja 19. sajandi reformijad ja valitsejad ning neid kasutati konstitutsioonide ja institutsioonide kujundamisel. Näited mõjust:

• Katariina Suur, kes koostas oma "Nakaz" inspiratsiooni osaliselt Montesquieu seadusfilosoofiast.
• Ameerika Ühendriikide põhiseaduse väljatöötajad — paljud asutajaisad, sealhulgas James Madison, võtsid üle Montesquieu rõhuasetuse võimude lahususele ja kontrollide süsteemile (checks and balances).
• Alexis de Tocqueville kasutas Montesquieu võrdleva meetodi mõistmaks demokraatia dünaamikaid oma uurimuses Demokraatia Ameerikas.

Kuid Montesquieu tööl oli ka kriitikuid. Mõned on soovitanud, et tema kliimateooria kalduks determinismi ja üldistuste poole; teised on rõhutanud, et mõningad järeldused tuginesid piiratud allikatele või retoorikale. Katoliku kiriku 1751. aasta keeld oli osa laiemast vastuseisust, mida tema ideed mõnikord tekitasid konservatiivsetes ringkondades.

Pärand ja tänapäevane tähendus

Montesquieu mõju on kauakestev: tema ideed võimude jaotamisest, õigusriigist ning poliitiliste institutsioonide kohandamisest ühiskondlike oludega on tänapäeva poliitilise teooria ja põhiseadusõiguse aluseks. De l'esprit des lois ei ole ainult ajalooline allikas, vaid ka metoodiline mudel — võrdleva, ajaloolise ja interdistsiplinaarse uurimise näide, mida kasutavad politoloogid, õigusteadlased ning sotsiaalteadlased. Montesquieu töö julgustab mõtlema, kuidas vabadus, seadus ja institutsioonid omavahel suhestuvad ning milliseid poliitilisi lahendusi konkreetne ühiskond vajab.

Küsimused ja vastused

K: Kes kirjutas raamatu "Seaduste vaim"?

K: Millal see esimest korda avaldati?

K: Millest see räägib?

K: Kas seda tsenseeriti?

K: Kui kaua Montesquieu uuris ja kirjutas raamatut De l'esprit des lois?

K: Mida ta oma traktaadis väitis?

Otsing